/nginx/o/2013/06/14/1828104t1h16ac.jpg)
Austrias valmis raport, milles käsitletakse aastatel 1948 – 1977 Viinis asunud lastekodus toimunud vägivalda.
Austria lastekodus leidsid aastakümneid aset vägistamised ja peksmised
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Schloss Wilhelminenbergi lastekodu õudused hakkasid paljastuma kolm aastat tagasi, kui kaks õde teatasid meediale, et nemad ja veel 18 tüdrukut olid pidevate vägistamiste ohvrid, edastab AP.
Vägistamised ja peksimised said alguse, kui tüdrukud olid kuue- ja kaheksa-aastased. See lõppes siis, kui nad olid teismelised ning lastekodu suleti ning nad saadeti teise lastekodusse.
Juhtumit uurinud komisjon avaldas 344-leheküljese raporti selle nädala kolmapäeval. Selles kinnitatakse lastekodus aset leidnud vägivalda.
Raport sisaldab kümnete ohvrite ja pealtnägijate tunnistusi juhtunu kohta. Kokku intervjueeriti 217 inimest, kellest 140 olid endised kasvandikud, 28 lastekodu töötajad ning ülejäänud lastekoduga kaudselt seotud isikud.
«Nägin, kuidas üks tüdruk pingile pikali tõmmati. Üks isik hoidis teda kätest, teine aga tõmbas ta jalad laiali ja teda vägistati,» sõnas anonüümseks jäänud endine kasvandik.
Selle juhtumi ohver oli siis 12-aastane.
Ka poisse vägistati. Üks ohvritest oli magamisruumi valvurite vägistamisobjekt kuni 14. eluaastani.
Selles lastekodus karistati lapsi iga väiksemagi üleastumise eest karmilt. Neid tõmmati juustest, peksti esemetega, löödi käega näkku või siis sunniti pikaks ajaks ühte asendisse.
Kui laps ei söönud kasvatajate arvates piisavalt korralikult ja kiiresti, suruti lapse nägu toidu sisse.
«Meile öeldi, et me peaksime olema tänulikud, et meil üldse midagi süüa on ning et meid ei pandud gaasikambrisse nagu juute. Lisaks kutsuti meid väärtusetuteks väikesteks hooradeks ja alkohoolikute lasteks,» teatas üks selle lastekodu kasvandik.
1962. aastal muudeti see kasvatusasutus vaid tüdrukute lastekoduks. Meeskasvatajate asemele tulid naiskasvatajad. Siis hakkasid lapsi ära kasutama isikud, kes ei olnud lastekoduga otseselt seotud. Vägistajad saabusid öisel ajal akendest, mõnikord viisid kasvatajad tüdrukuid magamisruumist teise ruumi, kus neid mehed vägistasid. Sageli sunniti lapsi jooma alkoholi või anti narkootikume, et nad uimasena nendega toimunut eriti ei mäletaks.
Raportis seisab, et lastekodu kasvandikelt ja töötajatelt nõuti vaikimisvannet. Viini linnavalitsus, mis lastekodu rahastas, teadis seal toimuvast vägivallast, kuid ei sekkunud.
Ka poliitikud sulgesid selle ees silmad.
Alles 2010. aastal tulid esimesed juhtumid lastekodus toimunu kohta päevavalgele.
Lisaks psühholoogilisele abile on lastekodus vägivalla ohvriks langenutele makstud ka rahalist kahjutasu.
Uurimiskomisjoni juht Barbara Helige sõnas, et raport antakse prokuratuurile, mis langetab otsuse, kuidas edasi toimida.
Kahtlusaluseid isikuid, kes laste peal vägivalda võisid tarvitada, on umbes 20 – 30.
Nüüd asub Schloss Wilhelminenbergis hotell.