Soome püüab tööjõudu välismaalt

Foto: SCANPIX

Soomes äsja valminud sisserändestrateegia toob lisaks tööhõivele esile integratsiooni ja diskrimineerimise vastasseisu.

Sajandi keskpaigaks on veidi üle poole elanikest tööealised. Iga saja tööealise inimese kohta tuleb enam kui 70 inimest, kelle eest tuleb riigil hoolt kanda, vahendab Helsingin Sanomat.

See on põhjuseks, miks valitsus rõhutas tööhõivet eile heakskiidetud sisserändestrateegias.
«Immigratsioon pakub probleemile lahendust. Soome peab suutma kohale meelitada oskustöölisi,» ütles siseminister Päivi Räsänen.

Kõige teravam on olukord sotsiaal- ja tervishoiuvallas, kus aastaks 2025 on puudu 20 000 inimest. Pereinimestele on elamisloa toimetulekutingimused karmid, mis kardetavasti takistab sisserännet eriti madalapalgalisi töökohti silmas pidades.

Soomes elab alaliselt ligi 200 000 välismaalast. Neist suure osa moodustavad Euroopa Liidu kodanikud ja nende pereliikmed. Aastaks 2020 on välisriikide kodanikke aga juba 345 000, 2040. aastal on neid aga enam kui 700 000.

«Tuleb mõista, et see on suur võimalus. Teisest küljest ootavad ees suured väljakutsed, kui integratsiooniga ei saada hakkama,» rääkis tööminister Lauri Ihalainen.

Immigrantide seas on töötuid kolm korda enam kui põlisrahva hulgas. Ihalaineni kinnitusel on eriti haavatavad noored.

Välismaalasi plaanitakse Soome tööle meelitada küll, kuid samas ei kavatseta loobuda tööjõu vajalikkuse järelekaalumisest.

Majanduselu Keskliidu (EK) väitel on praegune süsteem vastuolus välimaalastest tööjõu sisserände edendamisega. Järelekaalumisega tahetakse piirata väljapoolt Euroopa Liitu elavate inimeste Soome tööle saabumist.

«Järelekaalumine on oluline, kui on olemas kohalikku tööjõudu, mida saaks kasutada,» kinnitas Ihalainen.

Siseministeeriumi immigratsiooniosakonna juhataja Jorma Vuorio sõnul on näiteks Uusimaa maakonnas kümneid ametikohti, kuhu Soomest ei leia ühtegi töötajat.