Kogu tõde Vene kosmonaudi Juri Gagarini (1934-1968) hukkumisest sai avalikuks alles 45 aastat pärast õnnetust.
Aleksei Leonov: Gagarini saatusliku õnnetuse taga oli inimlik faktor
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Äsja avaldatud raportist saab ülevaate maailma esimese kosmonaudi elu nõudnud õnnetusest, kirjutab Russian Today (RT) võrguversioon.
Sellest selgub, et lennuõnnetuse taga oli inimlik faktor. Esimese inimesena 1965. aastal avakosmosesse väljunud Aleksei Leonov kuulus komisjoni, mis püüdis juhtunu tagamaid selgitada. Ta on pikka aega võidelnud sündmuste tegeliku kulgemise avalikustamise eest.
Ametliku versiooni järgi kukkus hävituslennuk MIG-15UTI, milles viibisid Gagarin ja kogenud instruktor Vladimir Serjogin, alla siis, kui üritas vältida kokkupõrget «võõra objektiga».
Kõnealune ese võis olla kas linnuparv või kuumaõhupall või veel midagi muud. Nii Gagarin kui Serjogin said õnnetuses surma, kuid niisugune manööver poleks kogenud lendureid tohtinud häirida.
«Seda versiooni võivad uskuda tavainimesed, aga mitte professionaalid,» rääkis Leonov RT antud intervjuus.
Leonov ise pidi kõnealusel päeval ehk 27. märtsil 1968 juhtima langevarjuõppusi. Kuna ilm oli kehv, siis muutus nende läbiviimine võimatuks ja ta ootas teadet treeningute tühistamisest. Äkki kuulis ta helibarjääri ületamisel tekkinud pauku ja sellele järgnenud plahvatust.
Veidi hiljem sai ta lennujuhtidelt teada, et Serjogini ja Gagarini hävituslennuk ei naasnud lennuväljale, kuigi kütus oleks pidanud lõppema juba 45 minutit varem. Leonovi kahtlused süvenesid, kui temani jõudsid kuuldused Novoselovo küla lähistel juhtunud lennuõnnetusest. .
«Saatsime kohale päästepatrulli, kes leidis lennuki jäänused ja tuvastas Serjogini surnukeha,» meenutas Leonov.
Gagarini surnukeha leiti üles alles järgmisel päeval. Õnnetuse põhjuste uurimiseks moodustati erikomisjon, kuhu kutsuti ka Leonov kui asjatundja.
Uurimise ajal selgus, et hävitaja meeskonnalt saadud viimase teate järgi valmistus MIG maanduma. Ligi minut hiljem kukkus lennuk aga alla.
«Teadsime, et hävituslennuki SU-15 testimine oli kavandatud samale päeval. See pidi lendama kümne või enama kilomeetri kõrgusel, kuid mitte 450-500 meetri kõrgusel. See oli lennuprotseduuri rikkumine,» jutustas Leonov RT-le.
Kuna Leonov kuulus komisjoni, siis pääses ta ligi sündmuste kulgemist kirjeldanud raportile ja leidis sellest mitmeid küsitavusi.
Probleem oli Leonovi enda tunnistuses, mis oli avaldatud tema nime all, kuid ei sisaldanud tema edastatud teavet ja oli kirjutatud kellegi teise poolt.
«Raportis oli kirjas, et helibarjääri ületamisel kõlanud paugu ja plahvatuse vahele jäi 15-20 sekundit, kuigi minu kinnitusel oli intervalli pikkuseks kaks sekundit. See lubab oletada, et kahe lennuki omavaheline kaugus oli vähemalt 50 kilomeetrit.»
Arvutid aitasid rekonstrueerida hävituslennuki liikumistee. SU-15 möödus Gagarini juhitud hävitajast liiga lähedalt ja see kaotas juhitavuse. «Meil olevate andmete järgi on see ainus võimalik seletus,» lisas ta.
Leonov oletab, et juhtunu tegelike detailide varjamine võib olla seotud tõsiasjaga, et see juhtus Moskvale väga lähedal.
Leonovi sõnul põhjustas ohtliku olukorra SU-15 piloot. Mees on praegu 80-aastane ja tema tervislik seisund on kehv. Kunagise piloodi isikut ei avalikustata.