YLE: arstitudengeid renditakse suveks tööle hiigelsummade eest

Mari Kamps
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arstid
Arstid Foto: SCANPIX

Suvise asendustööjõu otsimisega hilja peale jäänud Soome tervishoiukeskustes tekitavad jahmatust summad, mis tuleb suveks ajutiselt tööle võetavate meditsiinitudengite eest välja käia, vahendas YLE hommikuprogramm «Aamu-TV».

Võib juhtuda, et tervishoiukeskus peab maksma tööjõuvahendusfirmadele ligi 1000 eurot päevas. See jääb vaid veidi alla kogenud arsti päevapalgale.

Tervishoiukeskuste väljaminekuid suurendab tõsiasi, et vastavalt seadusele vajab valves olev meditsiinitudeng enda kõrvale juhendajast arsti. Kuna palgasoovid on kerkinud väga kõrgele, siis üritavad tervishoiukeskused palgata tööle viis kursust lõpetanud noori otse avatud tööturult.

Noortele tulevastele arstidele pakutavad palgad on pakkunud emotsionaalset kõneainet Soome arstide ringkonnas. Arstide Liit saab palju teateid olukordade kohta, kus õppuri palk on olnud suurem teda juhendanud kogemustega arsti sama töö eest saadud tasust.

«Aamu-TV» toimetaja rääkis Saarijärvi tervishoiukeskuse juhtivalt peaarstilt sõnumi, mille järgi pakuti neile neli aastat meditsiini õppinud tudengeid, kellele tuleb maksta palka 12 300 eurot kuus.

Arstide rentimist vahendavad tööandjad peavad meditsiiniüliõpilastele makstavat enam kui 10 000-eurost kuupalka üksikjuhtumiks. Samal seisukohal on YLE hommikuprogrammis «Aamu-TV» viibinud Arstide Liidu aseesimees Hannu Halila.

«See pole väga levinud tava. Nii kõrgeid palku maksavad tervishoiukeskused, mis hakkasid suveks asendajaid otsima ilmselt liiga hilja ja seega on neil raskusi arstide leidmisega. Kui nüüd olukord ongi selline, siis võib üksikjuhtudel tõesti olla nii kõrgeid palku.»

Ka meditsiinitudengite tööandjaid esindava Tervishoiuteenuste Liidu tervishoiupoliitika ekspert Suvi Aherto põhjendas kõrgeid töötasusid ajanappusega.

«Nii kõrged palgad on üksikjuhtumid. Teiseks peab töötasude võrdlemisel pidama meeles, et kui vaadelda arsti ametikohal töötava spetsialisti brutopalka ja renditud arsti palka, siis ajutiselt tööle võetud meditsiinitöötaja palgas on sees ka kõik lisakulud,» rääkis Aherto.

«Kui arst tuleb leida lühikese aja jooksul, siis see ka maksab midagi. Kes tegutseb varem, see hoiab raha kokku,» jutustas ta.

Aherto rääkis, et suuri palganumbreid saab muu hulgas põhjendada sellega, et töösuhe võib olla lühike ja erinevates kohtades ei saa töötaja oma elu väga pikalt enne planeerida.

Patsiendile pole tähtis ei palk ega palga maksja, tõdes Aherto. «Patsiendi seisukohast on oluline, et seal on arst, kes vastutab ravi eest.»

Aherto rõhutas, et kokkuvõttes on kõige tähtsam see, et esmatasandi meditsiiniabi on tagatud ja et arstid võtavad tervishoiukeskustes inimesi vastu.

Halila kinnitusel on üliõpilaste tavaline palgatase tervishoiukeskustes poole väiksem kõneaineks kerkinud tipp-palkadest. Halila usub, et nii kõrged palgad võivad moonutada tudengite arusaamist elukutsest ja töötasust.

«Reaalsus, mis saabub pärast ülikooli lõpetamist, on hoopis teine. Selliste töötasudega pole mõtet end eksiteele viia,» tõdes Halila.

Aherto rääkis, et haiglates makstavad palgad jäävad tervishoiukeskuste palgatasemele oluliselt alla. Halila täpsustas, et haiglates on üliõpilaste keskmine töötasu umbes 2500 eurot kuus.

Aherto väitel on töö haiglates olnud arstiks õppivatele noortele ahvatlevam kui töö tervishoiukeskuses. «Raha pole ainus, mis loeb,» lisas ta.

Seoses kogemusteta üliõpilastele makstava kõrge palgaga kerkis YLE hommikuprogrammis üles küsimus, et kas Soomes on arste liiga vähe? «Samasugust keskustelu on peetud 1960ndatest saadik, et kas valdade jaoks on piisavalt arste ja et kas piisab neid tervishoiukeskustele?. Selle aja jooksul on arstide arv suurenenud enam kui kümme korda,» rääkis Aherto.

Tervishoiukeskustes on olukord arstidega kergem kui mõni aastat tagasi. Arstide Liidu uuringu järgi oli mullu seal puudu 6 protsenti arste, võrreldes 11-protsendise nappusega kaks aasta tagasi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles