Poola ja Ukraina sõjaaegsed erimeelsused ei kao

Jürgen Tamme
, välisuudiste toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2006. aastal palvetasid Poola toonane president Lech Kaczyński (vasakul) ja Ukraina riigipea Viktor Juštšenko kõrvuti Poolas Pawlokomas Teise maailmasõja aegses massimõrva paigas ning lubasid heita selja taha kunagised erimeelsused.
2006. aastal palvetasid Poola toonane president Lech Kaczyński (vasakul) ja Ukraina riigipea Viktor Juštšenko kõrvuti Poolas Pawlokomas Teise maailmasõja aegses massimõrva paigas ning lubasid heita selja taha kunagised erimeelsused. Foto: SCANPIX

Poola parlamendi ülemkoda võttis eile vastu resolutsiooni, milles nimetas Teise maailmasõja ajal Ukraina Ülestõusuarmee poolt poolakate vastu toime pandud kuritegusid etniliseks puhastuseks.

Kaks riiki pole endiselt üle saanud minevikusündmustest. Poola ajaloolaste andmetel tappis Ukraina Ülestõusuarmee 1943-1945 natside poolt okupeeritud Volõõnias, mis enne 1939. aastat kuulus Poolale, kuid praegu Ukrainale, hinnanguliselt 100 000 poolakat.

1942. aastal moodustatud Ülestõusuarmee koondas umbes 40 000 võitlejat, kes võitlesid Teise maailmasõja ajal Lääne-Ukrainas nii natsi-Saksamaa kui Nõukogude võimu vastu. Lääne-Ukrainas peetakse neid kanglasteks, Poola ja Venemaa süüdistavad Ukraina rahvuslaste juhi Stepan Bandera järgi banderalaste nime all tuntud võitlejaid aga sõjakuritegudes.

Poola seimis heakskiidetud resolutsiooni autori senaator Lukasz Abgarowiczi sõnul on teemat käsitledes lähtutud liiga kaua poliitkorrektsusest ning teemat on pidevalt kõrvale lükatud.

Abgarowiczi sõnul on aeg, et mõlemad riigid teemat tõsimeeli arutaksid. «Muidu ei suuda me kunagi harmooniat luua,» märkis senaator Poola raadio kodulehe vahendusel. Abgarowicz lisas, et Ukraina ei räägi Poola-Ukraina sõjast õigete terminitega.  

Poola parlamendi alamkoda pole resolutsiooni veel arutanud, kuid kõige suuremaid vaidlusi on tekitanud küsimus, kas nimetada sõjaajal toimunut genotsiidiks või mitte. Senati poolt heaks kiidetud resolutsioon vältis sõjasündmusi otsesõnu genotsiidiks nimetamast, viidates sellele kui etnilisele puhastamisele, millel olid genotsiidi tunnused.

Ukraina viitab aga sellele, et pärast Volõõnias aset leidnud tapmisi asusid Poola armee üksused vasturünnakule ning tapsid samas piirkonnas 2000-3000 ukrainalast. Teadaolevalt tapsid poolakad aastatel 1944-1947 kokku hinnanguliselt 20 000 ukrainlast.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles