/nginx/o/2009/06/04/189709t1h6ca6.jpg)
Soomet kimbutavad välismaised kerjused, kellest enamuse moodustavad Rumeenia mustlased, kogunevad põhiliselt Helsingisse ja selle ümbrusse, refereerib uudistevõrk YLE värsket uuringut.
Helsingis kerjavate mustlaste arv on kahekordistunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Helsingis on kerjuste arv võrreldes möödunud aastaga tõenäoliselt kahekordistunud. Nii politsei kui sotsiaaltöötajate hinnangul tegutseb põhjanaabrite pealinnas ja selle lähiümbruses sadakond kerjust. Mullu oli neid umbes 50.
Kuid täpset numbrit on raske öelda, sest almusenõutajad liiguvad aina rohkem ühest kohast teise. «Vaid osad neist on südalinnas, kus nad on kõige kergemini märgatavad,» rääkis Mika Pöyry Helsingi politseist. «Südalinnas kerjab pidevalt 20, 30 või 40 inimest.»
Jarmo Räihä Helsingi sotsiaalametist ütles, et Soome suuremates linnades tegutseb keskmiselt 10-20 välismaist kerjust, kuid mõned neist võivad tegutseda mitmes kohas. «Kerjamine on muutunud mobiilsemaks,» rääkis Räihä. «Inimesed liiguvad oma autodega ringi Helsingi piirkonnas ja teistes omavalitsustes. Meil on raske täpseid numbreid määrata.»
Helsingi linna korraldatud mustlasteteemalise uuringu käigus selgus, et lihtlabane kerjamine on võrreldes varasemaga vähenenud. Samas on sagenenud tänaval lillede ja nipsasjadega äritsemine ning musitseerimine. Politsei on saanud nende tegevuste, eriti pealetükkiva äritsemise, kohta ka kaebusi.
Pöyry rõhutas, et professionaalse tänavamuusika ja muusikaga kerjamise vahel tuleb teha vahet. Viimatimainitu ja tühja-tähjaga äritsemine on lihtsalt kerjamise maskeerimine.