Prantsuse kohus kinnitas Carlos Šaakali eluaegse vangistuse

Ilich Ramirez Sanchez 2000. aastal.

FOTO: SCANPIX

Prantsuse apellatsioonikohus kinnitas kolmapäeval 2011. aastal süüdi mõistetud Venezuela terroristi ja isehakanud revolutsionääri Carlos Šaakali eluaegse vangistuse.

Kuuekümne kolme aastane Carlos, õige nimega Ilich Ramírez Sánchez, pidas kuus nädalat väldanud protsessi lõpupäeval neljatunnise kaitsekõne.

Carlos kannab karistust 1975. aasta kolmikmõrva ning 1982. ja 1983. aasta pommiplahvatuste eest, milles sai surma 11 ja vigastada rohkem kui 140 inimest. Prantsuse agendid tabasid ta 1994. aastal Sudaanis ning ta on sestsaadik vangis olnud.

Carlos sai kurikuulsaks 1975. aastal, kui tema salk tungis Viinis OPECi naftakartelli ministrite nõupidamisele ja võttis 11 pantvangi.

Prantsuse kohus mõistis ta 2011. aastal süüdi kahe politseiniku ja informaatori tapmise eest 1975. aastal ning seoses 1982. ja 1983. aasta rünnakutega, mida on nimetatud ka Carlose «erasõjaks» Prantsusmaa vastu.

Esimeses pommiplahvatuses 29. märtsil 1982 Pariis-Toulouse´i kiirrongis Le Capitole sai surma viis ja haavata 28 inimest. Vastutuse rünnaku eest võttis rühmitus Carlose Rahvusvahelised Terroristlikud Sõbrad.

Sellele järgnes sama aasta 22. aprillil autopommiplahvatus Süüria-vastase ajalehe Al-Watan toimetuse juures, kus sai surma juhuslik mööduja ning haavata 60 inimest. Plahvatus korraldati samal päeval kui Carlose seltsimehed, Šveitsi kodanik Bruno Breguet ja Carlose tulevane naine Magdalena Kopp mõisteti Prantsuse kohtus süüdi nurjatud rünnaku eest Kuveidi saatkonnale.

Ülejäänud kaks rünnakut leidsid aset 1983. aasta 31. detsembril. Esimene plahvatus toimus Marseille'-Pariisi kiirrongis, kus sai surma kolm ja haavata 13 inimest, mõni hetk hiljem plahvatas lõhkekeha Marseille' raudteejaamas, kus sai surma kaks inimest. Nende rünnakute eest võttis telefonikõnes AFP-le vastutuse Relvastatud Araabia Võitluse Organisatsioon.

Prantsusmaal korraldatud rünnakute järel kolis Carlos Süüriasse, kus tal lubati elada kuni 1991. aasta Lahesõjani, kui USA tollane liitlane Damaskus palus tal riigist lahkuda. Seejärel leidis Carlos varju Sudaanis, kuid 1994. aastal tabasid Prantsuse salateenistuse agendid ta Sudaani valitsuse abiga pealinnas Hartumis. Carlos ise ja tema advokaadid väidavad, et ta rööviti Sudaanist ebaseaduslikult.

Tagasi üles