Välisagentide seaduse vastu võitleva Golosi töö peatati

Ühenduse Golos kontor Moskvas. Foto: SCANPIX

Vene justiitsministeerium peatas valimismonitooringuga tegeleva kodanikuühenduse Golos tegevuse, kuna see keeldus end välisagendiks registreerimast.

Golos, mis jälgib, analüüsib ja kritiseerib teravalt Venemaa valimisi ning saab selleks raha muuseas Saksa fondidelt, sai teate tegevuse peatamisest teisipäeval. Uudisteagentuuri RIA Novosti andmetel kestab keeld kuni 25. detsembrini, kusjuures külmutatud on ka Golosi pangaarved.

Golosi esindaja Grigori Melkonjantsi sõnul oli võimude taoline otsus oodatav. Tema sõnul luuakse keelu ajaks uus ühing.

Vastavalt mullu novembris Venemaal jõustunud seadusele registreeritakse kõik välismaalt rahalist toetust saavad ja poliitikas osalevad vabaühendused välisagentideks.

Vastuolulisest seadusest üleastujaid ähvardatakse kuni 300 000 rubla ehk umbes 7350 euro suuruse rahatrahvi ning kuni nelja-aastase vangistusega. Lisaks tuleb säärastel vabaühendustel esitada võimudele aruandeid oma tegevuse ja rahandusliku seisu kohta.  

Golos oli seejuures esimene organisatsioon, kellele 300 000 rubla suurune trahv aprillis määrati. Lisaks määras kohus 100 000-rublase trahvi Golosi juhile Lilia Šibanovale isiklikult.

Seaduse koostajate sõnul aitab see vähendada välisriikide sekkumist Vene sisepoliitikasse. President Vladimir Putin on varem süüdistanud lääneriike ja eelkõige USAd Vene vabaühenduste rahastamises sooviga niimoodi mõjutada Venemaa poliitikat.

Kriitikute sõnul on seadus aga mõeldud teisitimõtlejate vaigistamiseks. Peale inimõiguslaste on eelnõusid kritiseerinud Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid. Euroopa Nõukogu peasekretär Thorbjørn Jagland võrdles seda aga Stalini-aegse võitlusega välisagentide vastu. Tema sõnul kasutati seda mõistet nii Nõukogude Liidus kui ka teistes autoritaarsetes riikides teisitimõtlejate vaigistamiseks.