/nginx/o/2013/07/05/1875308t1h1e50.jpg)
/nginx/o/2013/06/27/1857370t1h4ef1.jpg)
Võimuparteid Ühtset Venemaa esindav Vene riigiduuma saadik Irina Jarovaja taaselustas sel nädalal juba viimased neli aastat duumas ringelnud seaduseelnõu, mis ähvardab Venemaa ametliku Teise maailmasõja ajalookäsitluse kriitikuid türmiheitmisega.
Vene seaduseelnõu ohustab Punaarmee kriitikuid vanglaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühtse Venemaa saidil avaldatud teate järgi on kavas täiendada Venemaa kriminaalkoodeksit uue paragrahviga, mis defineeriks kuriteona «natsismi rehabiliteerimise». Selle eest peaks kohus karistama maksimaalselt 500 000 rublase (ca 11 600 eurot) trahvi või kuni viieaastase vabaduskaotusega.
Natsismi rehabiliteerimise kuriteo koosseis sisaldaks järgmist: «Rahvusvahelise sõjatribunali otsuse eitamine, rahvusvahelise sõjatribunali otsusel kinnitust leidnud kuritegude heakskiitmine, aga samuti Teise maailmasõja aegse Hitleri-vastase koalitsiooni armeede tegevuse eitamine rahvusvahelise rahu ja julgeoleku kindlustamisel ja taastamisel.»
Eelnõu kohaselt oleks karistatav ka «teadvalt valeandmete levitamine Teise maailmasõja aegse Hitleri-vastase koalitsiooni armeede tegevuse kohta, mis on seotud süüdistustega kuritegude sooritamisest, sealhulgas süüdistuste kohta kunstlike tõendite loomisega.»
«Me ei luba ajaloo ümberkirjutamist,» kommenteeris duuma korruptsioonivastase ja julgeolekukomisjoni esimees Jarovaja oma värsket algatust Ühtse Venemaa veebisaidil. «Nõukogude sõdur jääb sõduriks-vabastajaks, maailma kaitsjaks fašistliku katku vastu.»
Ajakirjanik Oleg Kašin aga on kirjutanud, et sellist seadust pole vaja, kuna sõda lõppes juba peaaegu 70 aasta eest ja enamik selle osalisi on maamullas. «9. mai paraadi võtab vastu kindral Šoigu – millest siin üldse saab rääkida,» leidis ta. «Sõja üle pole tarvis vaielda. Las Jarovaja vaidleb, teda nagunii enam pole võimalik päästa.»
Oma Brežnevi-raamatuga Eestiski tuntud ajaloolane Leonid Mletšin küsis Ehho Moskvõ raadiosaates, kuidas jääb Hiroshima ja Nagasaki aatomipommitamisega, mida kritiseeritakse sisuliselt üksmeelselt. «Ütled, et Hiroshimale pommi heitmine oli kuritegu ja lähed istuma?»
Mletšin lisas, et kõige rängemaid sõnu Punaarmee kohta ütles sõja ajal Stalin oma päevakäsus «Mitte sammugi tagasi!», mille mõte oli, et sakslased kaitsevad end lõpuni, aga punaarmeelased pistavad jooksma. «Mida solvavamat oleks võimalik veel punaarmee kohta öelda?»