/nginx/o/2013/07/02/1868524t1h9188.jpg)
Üle saja matmisurni ning kümned kirstud Kambodža džunglisügavustes on sajandeid peitnud seal Angkori ajastul elanud inimeste luid ning nende eluga seotud saladusi.
Kambodža džunglisurnuaed hämmastab uurijaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küsimused, miks on need paigutatud ligi saja meetri kõrgusele kaljunukile Cardamomi mägedes ning kelle maised jäänused seal õigupoolest asuvad, on teadlasi juba kaua hämmastanud, kirjutab uudisteagentuur AFP.
Süsinikumeetodil dateerimisele spetsialiseerunud teadlane Nancy Beavan on seitse aastat üritanud mõistatuse tükke kokku sobitada, uurides kümmet paika Kambodža edelaosas. Analüüsid näitavad, et osad luufragmendid matmispaikades on kuus sajandit vanad.
«Miks pandi need luud urnidesse? Seda praktikat pole täheldatud üheski teises Kambodža osas,» sõnas Beavan. Kümme 15. kuni 17. sajandist pärinevat urni ning 12 kirstu, millest vanim pärineb 14. sajandist, asuvad Phnom Peli piirkonnas.
Arvatakse, et mõned neist pärinevad praeguse Tai aladelt Siiami kuningriigist. Väiksem osa maistest jäänustest pärineb aga Kambodžas kuus sajandit valitsenud Angkori kuningriigi aegadest, mil ehitati ka põhja pool asuv kuulus Angkor Wati tempel.
Eksperte hämmastab aga jätkuvalt, miks säilitati luid budistlikus riigis, kus oli, ja on praegugi, tavaks lahkunud enamasti põletada.
Kambodža keraamika ekspert Tep Sokha mainis, et urnid on äärmiselt kõrgekvaliteedilised ning nende hulk vihjab, et tegu oli püha ja laialdaselt läbi viidud rituaaliga.
Juhul kui urnide asupaiga lähedal elavad inimesed olid nende olemasolust teadlikud, on nad neist siiski eemale hoidnud, mis laseb Beavani meeskonna teadlastel matmispaika rahulikult uurida.
Nad uurivad kaljuservale jäetud tõendeid, mis aitaksid selgitada seal asuvate esemete päritolu. 12 ritta asetatud kirstu on sealjuures nii väikesed, et neisse ei mahuks isegi lapsed, ent sinna on paigutatud täiskasvanud meeste ja naiste luud.
«Need kirstud on unikaalsed, Kambodža ajaloos pole ühtki teist sellist näidet. Need on segamatult säilinud reliikviad,» lisas Beavan.
Üks tema teooriaid on, et luud kuulusid Khmeri hõimu esindajatele, kes elasid mägedes kaugel Angkori kuningriigi mõjudest. «Neil ei ole midagi pistmist Angkori kuningriigi elanikega, nad elasid selle varjus,» räägib ta. «Kes teab, võib-olla olid nad isegi Angkori kuningriigi eest põgenenud orjad.»
2005. aastal jõuti vastustele pisut lähemale – üks Koh Kongi provintsi kalur leidis oma võrgust mõned Siiami päritolu urnid, mis viisid elevandiluud, Hiina portselani ja Siiami ning Angkori urne kandnud laevavraki avastamiseni.
Avastus pakkus esimese teadusliku tõendi küsimusele, kuidas võisid Siiami urnid Cardamomsi mägedesse jõuda. Beavan usub, et laev tuli Siiami impeeriumist, et vahetada urne elevandiluu ja väärispuidu vastu.
Hoolimata leiu olulisusest on suureks probleemiks selle konserveerimine. Sajad vrakist päästetud objektid jäid 2007. aastal provintsikohtu tagaruumidesse, hoolimata sellest, et Kambodža on ühena vähestest Aasia riikidest allkirjastanud ÜRO veealuse kultuuripärandi kaitse konventsiooni. Samas on leiud pannud kohalikud võimud kaaluma võimalust luua nende eksponeerimiseks muuseum.
Cardamomi mägede piirkonnas on kaunid kosed ning äärmiselt rikkalik floora ja fauna, mida ähvardab küttimine ja metsatööstuse laienemine.
UNESCO on juba kaks aastat piirkonda biosfääri reservaadiks kuulutada. Laevavrakk, pühad urnid ja kirstud, lisavad sellele kultuurilise mõõtme, mis võib aidata kaasa piirkonna kaitse alla võtmisele.
UNESCO Kambodža haru direktori Anne Lemaistre sõnul oleks piirkonna kaitseta jätmine kuritegu, seda enam, et piirkonda himustavad mitmed Hiina päritolu tööstusprojektid.