/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/07/02/1868854t1hf7b1.jpg)
Rootsi opositsioon süüdistab õpilaste tulemuste halvenemises kahekümne aasta eest langetatud otsust avada haridussüsteem tulu taotlevatele erakoolidele ja anda vanematele valikuvõimalus.
Rootsi õpilaste kehvades tulemustes süüdistatakse erakoole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsi võttis 1992. aastal kasutusele koolivautšerid, millega sai saata lapse nii riigi- kui erakooli. Mõlemat tüüpi koole rahastas riik ja mõlemal juhul oli põhitingimuseks õppemaksu puudumine.
Eesmärk oli alg- ja keskhariduse pakkujad võistlema panna ning anda õpilastele võimalus valida kool, mis neile meeldib, mitte eraldada neile koht kodule lähimas koolis.
Rootsi mudel äratas rahvusvahelist tähelepanu, kuid kriitikute sõnul hakkasid tulule orienteeritud koolid pakkuma kursusi, mis tööturu vajadustele kuidagi ei vastanud. Uuringud on näidanud, et neis koolides on keskmiselt väiksem personal ja kõrgem protsent kvalifitseerimata õpetajaid.
Vanematele teeb peamiselt muret laste tulemuste langus rahvusvahelistes edetabelites nagu Trends in International Mathematics and Science Study (TIMSS) alates 1990. aastate keskpaigast.
Nüüd on vasakopositsioon asja käsile võtnud ja lähtub esmajoones kartusest, et 2006. aastast võimul olev paremtsentristlik koalitsioon on läinud Rootsi paljukiidetud heaolusüsteemi kärpimisega liiga kaugele.
«Kõige rohkem annab kulutusi kokku hoida õpetajate palkadelt,» ütles suurema osa sõjajärgsest ajast Rootsit juhtinud sotsiaaldemokraatide traditsioonilise liitlase Vasakpartei parlamendisaadik Rossana Dinamarca.
Erakoolidel on raske kasumit teenida: Rootsi suurimate erakoolioperaatorite hulka kuuluv JB Education esitas juunis pankrotitaotluse.
Kuna valitsuselt saadav raha on otseselt seotud koolis õppivate laste arvuga, on mõned erakoolid hakanud kvaliteedi asemel kvantiteedile rõhku panema. On koole, kuhu meelitatakse lapsi tasuta sülearvutitega, kuid mõned sõltumatud koolid lubavad isegi kõrgemaid hindeid.
Haridusuuringud aga näitavad, et kui koolis kvaliteetset õpet ei saa, lähevad õpilased kõigest hoolimata mujale.
Arvamusküsitluste põhjal pooldavad rootslased siiski endiselt suuresti seda süsteemi, kuid paradoksaalselt ei meeldi neile sugugi, et maksumaksja raha läheb sõltumatuid koole juhtivate ettevõtete taskusse.
Selgub, et kõige pahasemad on juuksurid, sest juuksuriametit pakkuvate koolide arv on plahvatuslikult kasvanud.
Varem pääses vähestesse juuksurikoolidesse kõva konkurentsiga, nüüd saab juuksuridiplomi peaaegu igast teisest koolist, kuid tööd ei leida on üha raskem. Möödunud aastal lõpetas Rootsi koolides 2700 juuksurit, tööturu vajadus on umbes 700.Rootsi opositsioon süüdistab õpilaste tulemuste halvenemises kahekümne aasta eest langeatud otsust avada haridussüsteem tulu taotlevatele erakoolidele ja anda vanematele valikuvõimalus.
Rootsi võttis 1992. aastal kasutusele koolivautšerid, millega sai saata lapse nii riigi- kui erakooli. Mõlemat tüüpi koole rahastas riik ja mõlemal juhul oli põhitingimuseks õppemaksu puudumine.
Eesmärk oli alg- ja keskhariduse pakkujad võistlema panna ning anda õpilastele võimalus valida kool, mis neile meeldib, mitte eraldada neile koht kodule lähimas koolis.
Rootsi mudel äratas rahvusvahelist tähelepanu, kuid kriitikute sõnul hakkasid tulule orienteeritud koolid pakkuma kursusi, mis tööturu vajadustele kuidagi ei vastanud. Uuringud on näidanud, et neis koolides on keskmiselt väiksem personal ja kõrgem protsent kvalifitseerimata õpetajaid.
Vanematele teeb peamiselt muret laste tulemuste langus rahvusvahelistes edetabelites nagu Trends in International Mathematics and Science Study (TIMSS) alates 1990. aastate keskpaigast.
Nüüd on vasakopositsioon asja käsile võtnud ja lähtub esmajoones kartusest, et 2006. aastast võimul olev paremtsentristlik koalitsioon on läinud Rootsi paljukiidetud heaolusüsteemi kärpimisega liiga kaugele.
«Kõige rohkem annab kulutusi kokku hoida õpetajate palkadelt,» ütles suurema osa sõjajärgsest ajast Rootsit juhtinud sotsiaaldemokraatide traditsioonilise liitlase Vasakpartei parlamendisaadik Rossana Dinamarca.
Erakoolidel on raske kasumit teenida: Rootsi suurimate erakoolioperaatorite hulka kuuluv JB Education esitas juunis pankrotitaotluse.
Kuna valitsuselt saadav raha on otseselt seotud koolis õppivate laste arvuga, on mõned erakoolid hakanud kvaliteedi asemel kvantiteedile rõhku panema. On koole, kuhu meelitatakse lapsi tasuta sülearvutitega, kuid mõned sõltumatud koolid lubavad isegi kõrgemaid hindeid.
Haridusuuringud aga näitavad, et kui koolis kvaliteetset õpet ei saa, lähevad õpilased kõigest hoolimata mujale.
Arvamusküsitluste põhjal pooldavad rootslased siiski endiselt suuresti seda süsteemi, kuid paradoksaalselt ei meeldi neile sugugi, et maksumaksja raha läheb sõltumatuid koole juhtivate ettevõtete taskusse.
Selgub, et kõige pahasemad on juuksurid, sest juuksuriametit pakkuvate koolide arv on plahvatuslikult kasvanud.
Varem pääses vähestesse juuksurikoolidesse kõva konkurentsiga, nüüd saab juuksuridiplomi peaaegu igast teisest koolist, kuid tööd ei leida on üha raskem. Möödunud aastal lõpetas Rootsi koolides 2700 juuksurit, tööturu vajadus on umbes 700.