Egiptuse sõjavägi avalikustas edasise tegevusplaani ja hoiab Morsit koduarestis

Morsi vastased tähistasid Tahiri väljakul tema kukutamist. Foto: Reuters / Scanpix

Egiptuse sõjavägi hoiab ennetavalt koduarestis kukutatud presidenti Mohamed Morsit ning relvajõudude ülem avalikustas edasise Egiptuse tuleviku nimel tegutsemise kava.

«Teda hoitakse arestis ennetavalt lõplike ettevalmistuste jaoks,» sõnas kõrge sõjaväeametnik, lisades, et Morsit võivad oodata ametlikud süüdistused.

Morsi peeti kinni koos lähemate abidega pärast seda, kui ta oli oma toetajaid salvestatud kõnes üles kutsunud kaitsma tema seaduslikkust.

«Me pidime sellele teatud punktis vastu astuma, sellele ähvardavale retoorikale,» ütles ametnik. «Tal õnnestus külvata vaenu egiptlaste vahele,» lisas ta.

Moslemivennaskond kõrge ametiisiku sõnul hoitakse kukutatud presidenti ja tema meeskonda Presidendi Vabariikliku Kaardiväe klubi hoones.

Egiptuse relvajõudude ülem kindral Abdel Fattah al-Sisi avalikustas eile õhtul teekaardi senise presidendi Mohamed Morsi järgse Egiptuse tulevikuks, teatades, et põhiseaduse kehtivus on peatatud, ning määrates konstitutsioonikohtu esimehe Adly al-Mansouri ajutiseks riigipeaks.

Teistest kõrgetest sõjaväelastest, usujuhtidest ja poliitikutest ümbritsetud Al-Sisi teatas telepöördumises ühtlasi, et president Mohamed Morsi on ametist kõrvaldatud.

Võimud vahistasid ka kaks Moslemivennaskonna juhtfiguuri - liikumise poliitilise tiiva ehk Vabaduse ja Õigluse Partei esimehe Saad al-Katatni ning liikumise vennaskonna asejuhi Rashad Bayoumi.

Riigimeedia teatel on politseile antud käsk vahistada ligi 300 Moslemivennaskonna juhtliiget.

Sisi kuulutas välja presidendi- ja parlamendivalimised, põhiseaduskogu kokkukutsumise ning rahvusliku leppimise komitee moodustamise, kuhu hakkavad kuuluma ka noorteliikumised. Kindrali sõnul toetavad sõjaväe teekaarti Morsi-järgse Egiptuse tulevikust paljud poliitilised jõud.

Sisi rõhutas, et relvajõud jäävad poliitikast kaugele.

Opositsioonile Kongressipartei, mida juhib endine Araabia Liiga liider Amr Mussa, ütles avalduses, et tegemist ei ole riigipöördega. «Ennetähtaegseid valimisi toetavad 2000 aasta vanune kopti kirik, 1000-aastane Azhari mošee, liberaalid, salafistid, politsei, relvajõud,» lausus erakonna eestkõneleja.

Mussa sõnul algavad konsultatsioonid Egiptuse uue valitsuse üle nüüd ja kohe. «Poliitilised konsultatsioonid uue valitsuse moodustamiseks ning leppimisprotsessi käivitamiseks algavad nüüd ja kohe,» ütles möödunud aasta presidendivalimistel ebaõnnestunult Morsi vastu kandideerinud endine Araabia Liiga juht Mussa AFP-le.

Morsi on kukutatud

Mussa sõnul on kukutatud presidendi Mohamed Morsi režiim võimult kõrvaldatud. «See on läbi.»
Egiptuse riikliku ajalehe Al-Ahram veebikülje andmeil teavitasid relvajõud kolmapäeval kell 19 president Mohamed Morsit, et ta ei ole enam riigipea.

Aasta ametis püsinud Morsi sattus surve alla pühapäeval, kui tema võimuletõusu aastapäeva puhul tänavatele tulnud rahvahulgad süüdistasid teda revolutsiooni reetmises ning nõudsid tema tagasiastumist. Sõjavägi andis esmaspäeval poliitilistele jõududele 48 tundi kriisi lahendamiseks ja pühapäeval tänavatele tulnud rahva nõudmiste täitmiseks, lubades vastasel juhul olukorda sekkuda. Morsi lükkas armee ultimaatumi juba teisipäeval tagasi ja rõhutas pöördumises rahva poole, et on riigipeaks saanud vabadel ja õiglastel valimistel.

Morsi vastas ultimaatumi tähtaja möödudes ettepanekuga moodustada laiapõhjaline valitsus, mis juhiks riiki läbi järgmise faasi ning mille juhtimise all toimuksid ühtlasi järgmised parlamendivalimised. Lisaks pakkus Morsi välja määrata peaminister ametisse riigi teiste poliitiliste jõududega saavutatava konsensuse alusel.

Ühendriigid nimetasid tema järeleandmisi ebapiisavateks ja ärgitasid teda vastuseks opositsiooni nõudmistele rohkem ära tegema. Siiski jäi USA nõuanne hiljaks, julgeolekujõud kehtestasid Morsile ja kahele Moslemivennaskonna juhtfiguurile ultimaatumi tähtaja möödudes esmalt reisikeelu ning saatsid soomusmasinad Kairo tänavatele.

Kohaliku aja järgi poole 9 paiku õhtul (Eesti aja järgi kella 21.30 paiku) teatas relvajõudude ülem Abdel Fattah al-Sisi Morsi ametist kõrvaldamisest ning avalikustas teekaardi Morsi-järgse Egiptuse tulevikust, teatades, et islamistide koostatud põhiseaduse kehtivus on peatatud, ning määrates Mansouri ajutiseks riigipeaks.

Sisi kõrval seisid telepöördumise ajal opositsiooniliider Mohamed ElBaradei ning kopti kiriku paavst Tawadros II ja sunniislami kõrgeima õppeasutuse Al-Azhari juht peaimaam Ahmed al-Tayyeb. ElBaradei ütles president Morsi ametist kõrvaldamise järel esitatud relvajõudude teekaardile osutades, et 2011. aastal autoritaarse presidendi Hosni Mubaraki kukutanud nn araabia kevade revolutsioon on taaselustatud.

Mansour annab riigipeana vande konstitutsioonikohtu üldkogu ees, lisas Sisi. «Ennetähtaegsete presidendivalimisteni täidab riigipea ülesandeid konstitutsioonikohtu esimees,» kordas kindral.
Mohammed Morsi lähiring mõistis võimuvahetuse hukka kui sõjaväelise riigipöörde. «Egiptuse ja ajaloolise täpsuse huvides nimetagem toimuvat selle õige nimega: sõjaväeline riigipööre,» lausus Haddad, kes on Morsi nõunik rahvusliku julgeoleku alal, suhtlusvõrgustikku Facebook postitatud avalduses.

Morsi nõuniku sõnul sulges sõjavägi ka Moslemivennaskonna telekanali ja vahistas lisaks kaks telekanali Al-Jazeera Egiptuse haru Al-Jazeera Mubashiri töötajat.

Morsi ise nimetas oma suhtlusvõrgustiku Facebooki kontol toimunut sõjaväeliseks riigipöördeks ja ärgitas rahvast sellele rahumeelset vastupanu osutama. Lisaks keelitas ta hiljem netikeskkonda Youtube riputatud videos rahvast kaitsma tema kui seaduslikult valitud presidendi legitiimsust.

Rahvusvaheline reaktsioon

Süüria president Bashar al-Assad nimetas Morsi langemist poliitilise islami lõpuks. Assadi sõnul langeb igaüks, kes kasutab religiooni poliitilise eesmärkide saavutamiseks või mõne ühiskonnagrupi soosimiseks teiste arvelt. «Ei ole võimalik lollitada kõiki inimesi kogu aeg, eriti veel egiptlasi, kelle tsivilisatsioon on mitutuhat aastat vana ja kes järgivad mõtteviisina araabia rahvuslust,» rääkis ta.

USA andis võimupöörde järel korralduse evakueerida saatkond Kairos.
Euroopa Liidu välispoliitikajuht Catherine Ashton, Briti välisminister William Hague ning tema Prantsuse kolleeg Laurent Fabius ärgitasid Egiptuse võime kiiresti valimisi korraldama ning demokraatia rajale naasma. Ühendriikide president Barack Obama väljendas Morsi kukutamise üle tõsist muret ning keelitas Kairot võimalikult kiiresti tsiviilvõimu alla tagasi pöörduma. USA riigipea lisas, et andis korralduse selgitada välja Egiptuse esimese demokraatlikult valitud presidendi sõjaväelise riigipöördega kukutamise õiguslikud tagajärjed Kairole eraldatavale Washingtoni abile.

«Oleme seisukohal, et Egiptuse tulevikku saab määrata ainult egiptuse rahvas,» ütles Obama avalduses pärast pikale veninud kohtumist oma rahvusliku julgeoleku meeskonnaga. «Siiski oleme tõsiselt mures Egiptuse relvajõudude otsuse üle president Morsi võimult kõrvaldada ja peatada riigi põhiseaduse kehtivus,» märkis president. Washingtonil on kauaaegsed tihedad sidemed Egiptuse relvajõududega, kes on aastakümneid saanud Ühendriikidelt märkimisväärset sõjalist abi. Obama on teinud ettepaneku osutada Egiptusele 2014. rahandusaastal 1,3 miljardit dollarit sõjalist abi.

ÜRO peasekretär Ban Ki-moon ütles eile, et mõistab egiptuse rahva sügavat frustratsiooni, kuid on mures riigi relvajõudude niivõrd jõulise sisepoliitikasse sekkumist pärast, nagu seda kujutab endast demokraatlikult valitud presidendi võimult kõrvaldamine.

Rahvusvaheline inimõigusorganisatsioon Amnesty International kutsus Egiptuse relvajõude üles kaitsma kõiki elanikke, sõltumata nende poliitilistest vaadetest.

Julgeolekuallika sõnul sai sadamalinnas Marsa Matruhis ning Aleksandrias kokkupõrgetes sõjaväega surma ühtekokku seitse Morsi toetajat. Marsa Matruhis üritas rühm kukutatud presidendi pooldajaid tormijooksuga vallutada julgeolekujõudude peakorterit.

Kümned tuhanded inimesed tähistavad Kairo kesklinnas, eelkõige revolutsiooni sümboliks muutunud Tahriri väljakul, Morsi võimult kõrvaldamist ilutulestikuga.

Alates 26. juunist on Egiptuses meeleavaldustest välja kasvanud rahutustes surma saanud 54 inimest.