Douglas Engelbart, kes pani oma ideedega aluse tänapäevasele internetile ning kelle leiutatud arvutihiir tõi kaasa revolutsiooni arvutimaailmas, suri eile Californias 88-aasta vanusena, teatas temanimeline instituut.
Suri arvutihiire leiutaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oregonis sündinud Engelbart õppis 1950ndatel aastatel elektrotehnikat ja arvutiteadusi ning ühines seejärel Standfordi uurimiskeskusega, edastas uudisteagentuur AFP.
Engelbart oli visionäär, kes kirjeldas internetti aastakümneid enne selle idee massideni jõudmist. Oma meeskonnaga töötas ta välja näiteks emaili, videokonverentsid, hüperteksti lingid ja interneti eelkäija ARPAnett.
Enim mäletatakse teda aga arvutihiire leiutajana. Esimene versioon sellest oli puidust karbike kahe metallist rattaga ning see patenteeriti 1970. aastal.
Esimest korda kasutas ta seda avalikult kaks aastat varem San Franciscos toimunud videokonverentsil 1000-pealise publiku ees, kus presenteeris nii paljusid kõrgelennulisi ideid, et sündmust mäletati hiljem kui kõikide esitluste ema.
Tänapäevase arvutihiire prototüüpi nimetas ta seal kuvamissüsteemi x-y positsiooni osutajaks. Lisaks suhtles ta seal video vahendusel 30 miili kaugusel asunud kolleegiga ning selgitas teooriat, kuidas tekstileheküljed võiksid olla omavahel ühenduses tekstipõhiste linkide abil. Viimasest ideest sai hiljem üks interneti alustalasid, kirjutas Reuters.
Engelbarti põhilised saavutused jäävad aega, mil arvutiteadusega tegelesid eelkõige riiklikud teadlased või marginaalses staatuses harrastajad ning ta ei ajanud sellega kokku suuri rahasummasid, mida hiljem Silicon Valley eduga seostama hakati. Näiteks ei saanud ta kunagi ka hiire leiutamise eest mingit tasu. Selle patenteeris Stanfordi instituut, kes müüs litsentsi hiljem edasi Apple'ile.
Engelbarti peamiseks motivaatoriks oli usk, et arvuteid saab kasutada inimintellekti võimete suurendamise abilisena. Ta kirjeldas visiooni ühiskonnast, kus äärmiselt produktiivsed töötajad veedavad mitmeid tunde päevas tegeledes arvutite abil jagatava informatsiooni töötlemisega.
Ta leidis, et tema töö võistleb ühiskondliku olulisuse poolest termotuumajõudude alistamise, avakosmose uurimise ja vähiravimi otsimisega.
Engelbarti nimele on registreeritud kokku 21 patenti. 2000. aastal anti talle Riiklik Tehnoloogiamedal, mis on tehnoloogiatööstuse kõrgeim tunnustus, ent ta vajus vaikselt unustuse poole, kuigi Steve Jobsi ja Bill Gatesi edu põhines tema ideedel.
2005. aastal ütles ta tehnoloogiaajakirjanikule Tom Foremskile, et tunneb, justkui oleks kaks viimast aastakümmet tema elust olnud läbi kukkunud – tal ei õnnestunud leida rahastust oma projektidele ega leida dialoogipartnereid.
Tema vanima tütre Gerda sõnul suri mees neerupuudulikkuse tõttu.