Pakistani lapsaktivist kaitseb Talibani trotsides tüdrukute õigust koolis käia

Malalast on saanud tüdrukute hariduse eest võitlemise ikoon. Foto: SCANPIX

Täna, üheksa kuud pärast seda, kui Pakistani Taliban talle kooliteel kuuli pähe tulistas, astub Malala Yousafzai New Yorgis ÜRO kõnepulti kui tüdruk, kes räägib kogu maailmale võitlusest koolihariduse eest

Tegu on Malala esimese avaliku esinemisega ning ta astub üles enam kui 500 õpilase ees ÜRO noortekongressil, kirjutas BBC.

Kui Pakistani Taliban Malale kuuli pähe tulistas, püüdsid nad edastada sõnumit, et tüdrukutel ei ole õigust haridusele ning nende sedasorti unistused pole midagi väärt. Täna oma 16. sünnipäeva tähistav Malala sümboliseerib nüüdseks aga just selliseid väärtusi, mida see rünnak jalge alla trampida püüdis, edastas uudisteagentuur AFP.

Tema tõusmisele ülemaailmse laste õiguste ikooni kohale, on aidanud kaasa nii Läänemaailma liidrid kui kuulsused, teiste seas Angelina Jolie.

Praegu käib Malala kodukandis Pakistani loodeosas koolis rohkem tüdrukuid kui kunagi varem. 2013. aasta esimesel kuuel kuul käis seal ametlikel andmetel põhikoolis 102 374 tüdrukut, möödunud aasta 12 kuu jooksul oli neid kokku 96 540, kinnitas Malala kodukandid Swati piirkonna haridusametnik Dilshad Bibi.

Haridusspetsialistide sõnul pole selle hulga kasvamine seotud mitte niivõrd Malala kuulsuse, vaid kasvava enesekindluse ja turvalisusega, mille põhjuseks on Talibani mõju vähenemine piirkonnas. 2007. kuni 2009. aastani tegeles Pakistani armee Talibani Swati orust välja ajamisega.

«Selle taga on masside teadlikkuse kasv tüdrukute harimise vajalikkusest,» rääkis Bibi uudisteagentuurile AFP. «On veel palju teisi tüdrukuid, kes töötavad hariduse nimel ja jätkasid oma õpinguid Talibani võimu kiuste. Nad arvavad, et Malala esiletõstmine meedias on vale,» lisas ta.

Riikliku Tüdrukute 1. keskkooli direktriss Anwar Sultana sõnas, et paljud õpilased olid hirmul, kui koolile Malala nimi anti, nad kartsid, et sellest saab seetõttu Talibani sihtmärk.

Möödunud aasta detsembris korraldasid ligi 150 õpilast ühes teises koolis protesti, et nende koolile Malala nime ei antaks. Nad rebisid tükkideks Malala pilte ning viskasid nende pihta kive, süüdistades teda ühtlasi Pakistani hülgamises – tüdruk elab pärast rünnakut Suurbritannias ning käib seal koolis.

Pakistanis käib koolis ligi pool kõigist lastest ning kolm neljandikku tüdrukutest ei jõua ÜRO andmetel isegi mitte algkooli. Khyber Pakhtunkhwa provintsis, kust pärineb Malala, on valitsuse andmetel kirjaoskajad 72 protsenti meestest ning vaid 36 protsenti naistest.

Provintsi haridusminister Muhammad Atlif rääkis, et äärmuslikud islamistid on 2008. aastast alates hävitanud 750 kooli, millest 611 on praeguseks taastatud.

Endise kriketimängija Imran Khani juhitav provintsivalitsus suurendas oma aastast hariduseelarvet 27 protsendi võrra ning kuulutas naiste hariduse prioriteetseks valdkonnaks.

Malala sai pärast möödunud aastast rasket vigastust ravi Suurbritannias. Arstid paigaldasid tüdruku pealuusse kuuliaugu katteks titaanplaadi ja vigastuse tõttu kannatada saanud kuulmine on endiselt halb, kuid Malalast on saanud ülemaailmne kuulsus ja kõigi aegade noorim Nobeli rahupreemia kandidaat.

Ajakiri Time valis Malala 2013. aasta mõjukaimate inimeste hulka ja hiljuti levis uudis, et tüdruk on sõlminud 3 miljoni dollari eest lepingu oma elust raamatu avaldamiseks.

Malala pöördub ÜRO noorteassamblee kõnes Maailmaorganisatsiooni peasekretäri Ban ki-mooni ja maailma liidrite poole üleskutsega pidada kinni lubadusest kindlustada 2015. aasta lõpuks kõigile maailma lastele algharidus.

Tüdruk annab Banile üle petitsiooni 330 000 allkirjaga, milles kutsutakse ÜRO 193 liikmesriiki õpetajaid, koole ja raamatuid rahastama.

«Alates sellest kohutavast tulistamispäevast - tapmiskatsest - sünboliseerib Malala Yousafzai tütarlaste ja ja õigupoolest kõigi maailma noorte õigust haridusele,» ütles ÜRO pressiesindaja Martin Nesirky.

ÜRO peasekretär Ban Ki-moon kuulutas 12. juuli rahvusvaheliseks Malala päevaks.