/nginx/o/2013/07/14/1897372t1h87b5.jpg)
Täna toimus Ukrainas 70 aastat tagasi toimunud kümnete tuhandete poolakate tapmist mälestav tseremoonia, kus Poola president Bronisław Komorowski ärgitas riike veriste sündmuste taaka selja täha jätma ja omavahelisele koostööle keskenduma.
Poola president: ainus, keda rõõmustab Poola ja Ukraina vaheline vimm, on Venemaa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaks riiki pole endiselt üle saanud minevikusündmustest. Poola ajaloolaste andmetel tappis Ukraina Ülestõusuarmee 1943-1945 natside poolt okupeeritud Volõõnias, mis enne 1939. aastat kuulus Poolale, kuid praegu Ukrainale, hinnanguliselt 100 000 poolakat, edastas uudisteagentuur AFP.
1942. aastal moodustatud Ülestõusuarmee koondas umbes 40 000 võitlejat, kes võitlesid Teise maailmasõja ajal Lääne-Ukrainas nii natsi-Saksamaa kui Nõukogude võimu vastu. Lääne-Ukrainas peetakse neid kangelasteks, Poola ja Venemaa süüdistavad Ukraina rahvuslaste juhi Stepan Bandera järgi banderalaste nime all tuntud võitlejaid aga sõjakuritegudes.
Ukraina viitab aga sellele, et pärast Volõõnias aset leidnud tapmisi asusid Poola armee üksused vasturünnakule ning tapsid samas piirkonnas 2000-3000 ukrainalast. Teadaolevalt tapsid poolakad aastatel 1944-1947 kokku hinnanguliselt 20 000 ukrainlast.
Kumbki riik ei soovi samas, et ajalugu nende praeguseid suhteid varjutaks – Warssaw julgustab Ukrainat Venemaa mõjusfäärist eemalduma ning realiseerima Euroopa Liiduga ühinemise püüdlusi.
Komorowski, kes osales Lutskis toimunud tseremoonial koos Ukraina abipeaministri Konstantin Grišenkoga, kinnitas, et ajalugu ei tohi ohustada praeguseid sidemeid.
«Aus mineviku tõlgendamine peaks olema aluseks meie kahe iseseisva riigi lepitusele ja koostööle,» sõnas Komorowski, avaldades lootust, et haav kahe rahva vahel paraneb.
Ta vihjas ühtlasi, et ainus, kes võidaks midagi Poola ja Ukraina vaenust, on Moskva.
«Me ei tohiks unustada, et ainult kolmas osapool, kes on alati meie iseseisvust ja vabadust ähvardanud, võidab, kui Ukraina ja Poola rahvas omavahel läbi ei saa.»
Heade suhete huvides loobus Poola parlament reedel kavatsusest nimetada poolakate tapmist 1940.ndatel aastatel ametlikult genotsiidiks. Seaduse vastu võtmine oleks kindlasti põhjustanud probleeme kahe riigi diplomaatilistes suhetes.
Parlament jäi konservatiivse opositsiooni ettepanekutest hoolimata ettevaatlikuma sõnastuse juurde, mis nimetab toimunut etniliseks puhastuseks.
Teise maailmasõja ajal Ukraina Ülestõusuarmee poolt poolakate vastu toime pandud kuritegusid etniliseks puhastuseks nimetava resolutsiooni võttis Poola parlamendi ülemkonda vastu juunis.