/nginx/o/2013/07/16/1901168t1ha488.jpg)
Kuuest naisest koosnev USA vandekohus, mis tunnistas mustanahalise teismelise tapmises süüdistatud naabrivalvur George Zimmermani lõpuks õigeks, langetas palju vastukaja pälvinud otsuse pärast põhjalikku seaduseuurimist, ütles vandekohtu üks liige esmaspäeval.
George Zimmermanile esitati seoses 17-aastase Trayvon Martini tapmisega eelmisel aastal mõrvasüüdistus, kuid vandekohtul lubati kaaluda ka ettekavatsemata tapmist.
Vandekohtunik B37 ütles CNNi ajakirjanikule Anderson Cooperile, et reedel arutelu alustanud vandekohus korraldas ka esialgse hääletuse, kus kolm vandekohtunikku - teiste seas tema ise - toetasid õigeksmõistmist, kaks ettekavatsemata tapmist ja üks mõrva. Vandekohtunik kinnitas, et kohus võttis põhjalikult läbi kõik tõendid ja kuulas korduvalt lindistusi.
Seadust uurima asudes muutis mõrvasüüdistust toetanud vandekohtunik oma arvamust ja asus toetama ettekavatsemata tapmist, ütles B37. Seejärel pöördusid nad selgituste saamiseks kohtuniku poole ning tegid kogu protsessi veel mitu korda läbi. B37 lisas, et osa vandekohtunikest soovis Zimmermani milleski süüdi mõista, kuid seadus ei andnud selleks alust.
B37 sõnul vandekohtunikud nutsid, andes oma lõpliku otsuse kohtuteenrile üle.
USA justiitsministeerium on teatanud, et uurib Martini surma asjaolusid, et otsustada, kas föderaalprokuratuur võiks esitada Zimmermanile süüdistuse «kriminaalses tsiviilõiguste rikkumises».
Justiitsminister Eric Holder nimetas esmaspäeval Martini tapmist «traagiliseks tarbetuks tulistamiseks» ning lubas, et ministeerium järgib otsust langetades «kõiki fakte ja seadust».
Tsiviilõiguste rikkumise süüdistuse esitamine sõltub sellest, kas on olemas tõendeid, et Zimmermani ajendas Martinit tapma rassivaen.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)