/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/07/20/1909600t1h3c1d.jpg)
Troonist loobuma valmistuv Belgia kuningas Albert II kutsus laupäeval rahvast ühte hoidma.
Albert II kutsus oma viimases ametlikus kõnes Belgia ühtsust hoidma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuninga sõnul oleks tema esimene soov, et hollandikeelseks põhja- ja prantsuskeelseks lõunaosaks jaguneva riigi rahvast säilitaks ühtsuse ning arendaks edasi viimase 40 aasta jooksul läbi viidud muudatustega saavutatut.
«Riik on muutunud rahulikul ja demokraatlikul moel liitriigiks, mille osadel on üsna suur autonoomia,» ütles Albert Belgia rahvuspäeva eel televisioonis. Viimase aja reformid üksnes suurendavad seda autonoomiat, lisas ta.
Keerulise ajalooga Belgia, mis on iseseisev riik alles alates 1830. aastast, on pidanud sageli nägema ränka vaeva flaamlaste ja valloonide nõudmiste ühisosa leidmisega.
Autonoomia suurenemisega on mitmed pinged kahanenud, kuid separatistlikud elemendid on mõlemas kogukonnas endiselt tugevad. Eriti jõuliselt räägib suurema vabaduse eest flaami kogukond, nii et ühtse Belgia tulevik sageli kaheldav tundub.
Kuningas Albert II teatas juuli alguses, et loobub 21. juulil ehk Belgia rahvuspäeval oma poja Philippe'i kasuks troonist. 79-aastane monarh ütles põhjenduseks, et on edasiseks valitsemiseks liiga vana ja nõrk.
Kuningas Leopold III (1901-1983) ja Rootsi printsessi Astridi (1905-1935) teise pojana ei olnud Albert II jaoks kuningaks saamine enesestmõistetav, kuid ta päris trooni oma vanema venna Baudouini surma järel 1993. aastal, sest vend suri ilma järglasteta.
Albert II otsus troonist loobuda on esimene omataoline Belgia ajaloos. Riik iseseisvus Hollandi võimu alt 1831. aastal.
Tema poeg Philippe (53) tõuseb Belgia ajaloo seitsmendaks kuningaks.