/nginx/o/2012/12/02/1465716t1h8a53.jpg)
Palestiina esindajad vähendasid lootusi Iisraeli-Palestiina rahuläbirääkimisteks Washingtonis, kinnitades, et ei asu teemat arutama, kui nende eeltingimusi arvesse ei võeta.
Palestiinlased 1967. aasta eelsete piirideta rahuläbirääkimistele ei tule
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Palestiina seisukohad lähevad vastuollu USA lootustega, et Palestiina ja Iisraeli esindajad Saeb Erekat ning Tzipi Livni suudavad taasalustada läbirääkimisi, mis on seni takerdunud vaidlustesse Iisraeli poolt okupeeritud Läänekaldale rajatavate asunduste üle, edastab Reuters.
Samuti on tagasilöögiks Iisraeli peaminister Binyamin Netanyahu soov saada läbirääkimistele kogu valitsuskabineti toetust, mis tõotab protsessi algust edasi lükata. Netanyahu lisas, et eeltingimusteta läbirääkimisi alustada ei saa, viidates palestiinlaste nõudmisele tunnustada 1967. aasta sõja eelseid piire (Iisrael okupeeris sõjajärgselt Läänekalda, Ida-Jeruusalemma ning Gaza sektori).
Kuigi Iisrael lahkus Gazast 2005. aastal, peab ta Jeruusalemma on jagamatuks pealinnaks – seisukoht, mida rahvusvaheliselt ei tunnustata – ning soovib uusasundusi endale jätta. Palestiina president Mahmoud Abbasi esindaja Nabil Abu Rdaineh kinnitas, et palestiinlaste nõudmiste täitmatajätmisel läbirääkimisi ei toimu.
Komistuskiviks tõotab kujuneda ka vangide küsimus: Palestiina soovib üle saja pikaajalise vangi vabastamist, Iisrael on aga valmis vabaks laskma 82. Läbirääkimisi raskendab ka asjaolu, et Gaza sektor kuulub islamistidest Hamasile, kes avalikult seavad kahtluse alla Abbasi legitiimsuse ning põlgavad kooselu Iisraeliga.
Arvamusküsitluste kohaselt on nii palestiinlaste kui juutide seas kergelt üle 50-protsendiline toetus kahe riigi lahendusele.