Avastus: delfiinid kutsuvad üksteist nimepidi

Delfiinil on akvaariumis väga kehvad tingimused. Foto: AFP / Scanpix

Teadlased leidsid uusi tõendeid selle kohta, et delfiinid kutsuvad üksteist «nimepidi».

Uuringud on tõestanud, et delfiinid kasutavad üksteise eristamiseks unikaalseid vilesignaale, kirjutas BBC.

St Andrewsi ülikoolis Šotimaal avastati, et need intelligentsed mereimetajad vastavad, kui liigikaaslased esitavad nende kindlat kutsungit.

Ülikooli Mereimetajate Uurimiskeskuse teadur doktor Vincent Janik kinnitas, et delfiinid elavad kolmemõõtmelises keskkonnas, meres, kus puuduvad kindlad orientiirid ning neil on vaja oma kaaslaste läheduses püsida. «Need loomad elavad keskkonnas, kus nad vajavad väga tõhusat sidepidamissüsteemi,» sõnas ta.

Teadlased on juba pikemat aega arvanud, et tõenäoliselt kasutavad delfiinid spetsiifilisi vilesignaale samamoodi nagu inimestel on erinevad nimed.

Eelnevates uuringutes selgus, et neid signaale kasutatakse sageli ning ühe delfiinide grupi liikmed suudavad neid korrata ja selgeks õoppida. St Andrewsi ülikooli teadlased uurisid aga esmakordselt loomade vastuseid neile vilesignaalidele.

Teadlases lindistasid ühe metsikute laiksilm-delfiinide ehk afaliinide rühma liikmete kutsungid ning mängisid neid loomadele veealuste kõlarite abil ette. Lisaks esitati neile ka teisi rühmas kasutatavaid hüüdeid ning teiste delfiinigruppide personaalseid vilesignaale.

Selgus, et iga delfiin vastas vaid ühele kindlale kutsungile seda korrates.

Teadlased arvavad, et delfiinid käituvad sarnaselt inimestele – nad vastavad, kui kuulevad oma nime.

Janiki sõnul on selle peamiseks eesmärgiks ilmselt oma kaaslaste leidmine ning nende läheduses püsimine. «Nad ei näe üksteist suurema osa ajast ning nad ei saa vee all kasutada lõhnataju, mis on imetajatel üldiselt väga oluline üksteise tuvastamiseks, ühtlasi ei kipu delfiinid kuigi kaua ühe koha peal püsima ehk siis neil ei ole pesasid või elupaiku, kuhu naasta,» kommenteeris Janik.

St Andrewsi ülikooli teadlased usuvad, et tegu on esimese loomaga, kelle puhul saab sellist käitumist täheldada, kuigi teised uuringud viitavad sellele, et ka mõned papagoiliigid võivad kasutada oma kaaslaste tuvastamiseks kindlaid helisignaale.

Janiki sõnul võib sellise tuvastusmehhanismi uurimine erinevate loomade puhul viia meid parema arusaamiseni sellest, kuidas arenes inimestevaheline suhtlus.