Euroopa kohus: Hodorkovski kohtuprotsess polnud poliitiline

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Mihhail Hodorkovski
Mihhail Hodorkovski Foto: SCANPIX

Euroopa Inimõiguste Kohus ei leidnud, et Vene kütusekontserni Jukos endise juhi Mihhail Hodorkovski esimene kohtuprotsess oli poliitiliselt motiveeritud, ent kohustas Venemaa võimusid maksma talle 10 000 eurot hüvitist.

Euroopa kohus leidis, et Hodorkovski sai esimese kohtuprotsessi lõppedes liiga suure kompensatsiooninõude.

Seejuures ei pidanud kohus vajalikuks määrata rahalist hüvitist Hodorkovskiga koos kohtu all olnud finantsgrupi Menatep eksjuhile Platon Lebedevile.

Euroopa Inimõiguste Kohus kuulutas neljapäeval välja oma otsuse Hodorkovski ja Lebedevi kaebuses nende esimese süüdimõistva kohtuotsuse peale.

Kohus jõudis järeldusele, et Hodorkovski ja Lebedevi vastutusele võtmisel ei rikutud Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 18-t, mis räägib kitsendustest õiguste kasutamise piirangutele.

Samuti ei tuvastanud Euroopa kohus, et Lebedevi esimese kohtuasja arutamisel oleks rikutud inimõiguste konventsiooni artikkel 3, mis keelab piinamise, ebainimliku või alandava kohtlemise.

Samal ajal tuvastas Inimõiguste kohus, et Lebedevi suhtes on rikutud õigust isikuvabadusele ja turvalisusele.

Kohus ei leidnud ka, et Hodorkovski esimesel kohtuprotsessil oleks rikutud õigust õiglasele kohtulikule arutelule. Teisalt jällegi leidis Euroopa kohus, et Hodorkovski ja Lebedevi esimesel kohtuprotsessil rikuti Euroopa inimõiguste konventsiooni artikleid, mis tagavad õiguse austusele era- ja perekonnaelu vastu ning vara kaitsele.

"Hodorkovski ja Platonovi esimesel kohtuprotsessil ei rikutud artikkel 6 punkte, mis puudutavad kohtu eesistuja erapooletust, samuti seda, mis puudutas kaitse ettevalmistamiseks antud aega ja võimalusi," on öeldud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuses. "Ent artikkel 6 sai rikutud seoses sellega, et võimud ei austanud kostjate ja nende advokaatide vaheliste kontaktide konfidentsiaalsust, ning ka seetõttu, et tõendite saamine ja kohtus käsitlemine polnud õiglane."

Tagasi üles