Brüsselis kohtunud NATO kaitseministrid otsustasid vähendada kõrgvalmiduses oleva NATO kiirreageerimisüksuse NRF suurust 25 000-lt sõdurilt 13 000-le.
NATO vähendab kiirreageerimisüksust poole võrra
13. juuni 2009, 00:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Allianss on olnud aastaid raskustes selle jõu komplekteerimisega, sest liikmesriigid on hõivatud välismissioonidega, kiirreageerimisjõudude reformiga soovitakse parandada nende üksuste heidutusvõimet ja väljaõpet ning tõsta alliansi nähtavust liikmesriikides, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
Just need üksused peaksid ohu korral esimesena appi tulema Eestile, tänase otsuse kohaselt jääb NRFile 13 000-meheline tuumik, mis on viie kuni kümne päevaga valmis siirduma kriisipiirkonda.
Lisaks sellele madalamas valmisolekus reageerimisüksus, kust vägesid juurde kutsuda, kõik NRFi komponendid peavad tulema liikmesriikidest.
«Loodame panustada meie välja käidud protsendi ulatuses, Eesti käis välja protsendi 0,3, mis tähendab 40 meest 13 000st,» rääkis kaitseminister Jaak Aaviksoo.
NATO kiirreageerimisjõud loodi seitse aastat tagasi, artikkel 5 tüüpi missioonideks, ent üksuse täitmine on läinud üle kivide ja kändude - näiteks toimus viimane täismahuline NRFi õppus kuus aastat tagasi.