/nginx/o/2013/07/29/1931000t1h35b7.jpg)
Rootsi politsei oletusel võetakse mais Stockholmis aset leidnud rahutustes osalemise tõttu vastutusele vaid mõni üksik inimene, kuna enamik uurimistest pole kuhugi viinud.
Enamik Stockholmis märatsenud inimestest jääb karistuseta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsi Raadio andmetel algatati mürglilaines 410 eeluurimist, kuid neist 367 jäid pooleli, vahendas AFP.
Stockholmi eeslinnades 19. mail alanud rahutuste tõttu on seni vangi pandud vaid üks inimene, keda süüdistati autode süütamises. Veel kaks pidid maksma trahvi narkootikumide ja relvaga seotud kuritegude tõttu.
Vandaalitsenud inimeste isikute tuvastamine oli keeruline, sest mürgel leidis aset ööpimeduses ja paljud varjasid oma nägu, rääkis politsei pressiesindaja Lars Byström.
Tema sõnul oli olulisim ülesanne kõige hektilisemal ajal see, et päästeteenistused pääseks läbi ja saaks tuld kustutada. «Tehnilise analüüsi tulemised andsid kehvi tulemusi, kuna meil oli uuringuteks üksnes põlenud autod,» lisas ta.
Kohalikud elanikud on teinud politseiga koostööd, kuid ikkagi oli märatsejate tuvastamine keeruline, kuna nad kandsid sageli maske ja olid saabunud kohale muudest piirkondadest, selgitas Byström.
Mürgeldajad süütasid enam kui 150 sõidukit ja tosin ehitist, purustades Rootsi kuvandi rahulikust ühiskonnast ja vallandades debati immigrantide ühiskonda lõimimisest.