/nginx/o/2009/06/14/194096t1hc49e.jpg)
Venemaa ja mitu teist SRÜ riiki sõlmisid täna Kollektiivse Julgeolekuleppe Organisatsiooni (KJO) tippkohtumisel operatiivreageerimisjõudude moodustamise leppe.
KJO riigid moodustavad operatiivreageerimisjõud
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
14. juuni 2009, 17:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leppe allkirjastasid Moskvas kõik KJO liikmesriigid peale Valgevene ja Usbekistani.
Vene riigipea Dmitri Medvedev avaldas lootust, et Valgevene ja Usbekistan ühinevad leppega siiski, ning leidis, et olukorda ei maksa üle dramatiseerida.
Medvedevi sõnul jäi Usbekistan leppe suhtes kõhklevale seisukohale.
Valgevene keeldus osalemast
Valgevene president Aleksandr Lukašenka keeldus aga tippkohtumisel üldse osalemast, olles solvunud Venemaal Valgevene piimatoodetele kehtestatud sisseveokeelu pärast.
Eesistumisjärg pidi organisatsioonis üle minema Valgevene kätte, ent tema asemel sai ajutiseks eesistujaks Venemaa kui tippkohtumise korraldanud riik.
KJO liikmeteks on Venemaa, Armeenia, Kasahstan, Usbekistan, Tadžikistan, Kõrgõzstan ja Valgevene.
Liikmesriikide julgeoleku kaitseks
Kollektiivsed operatiivreageerimisjõud on mõeldud kasutamiseks liikmesriikide territoriaalse terviklikkuse, suveräänsuse ja julgeoleku kaitsmiseks, samuti suurte katastroofide tagajärgede kõrvaldamiseks.
Rahuajal paiknevad operatiivreageerimisjõud oma alalistes dislotseerumiskohtades liikmesriikide territooriumil, eriolukordades kasutatakse neid vastavalt kollektiivjulgeoleku nõukogu otsustele.
Operatiivreageerimisjõud moodustatakse Kesk-Aasias loodud kiirreageerimisjõudude ja regionaalsete väegrupeeringute baasil.