Leedu diplomaatide vestluste salajase salvestamise ja internetis avaldamise sihiks oli Leedut diskrediteerida, ütles parlamendi julgeoleku ja kaitsekomisjoni liige ja endine esimees Arvydas Anušauskas.
Seadusandja: diplomaatilise lekkega püüti Leedut diskrediteerida
Anušauskase sõnul ei ole tal kunagi olnud kahtlust, et teiste riikide eriteenistused kuulavad pealt kõigi Leedu diplomaatide vestlusi. «Selles võime kindlad olla,» vastas ta BNS-i küsimusele.
«Ilmselgelt avaldati see informatsioon teatud põhjusega, selleks, et saavutada teatud reaktsiooni.»
Anušauskas märkis, et «naaber on näidanud üles suutlikkust rakendada meediat kiiresti ja saavutada midagi, mida võib küll pidada lühiajaliseks eesmärgiks, kuid mis põhjustab sellegipoolest parajal määral segadust».
Julgeoleku- ja kaitsekomisjoni praeguse esimehe Artūras Paulauskase sõnul eeldas Leedu valitsus juba enne Euroopa Liidu (EL) eesistumisaja algust, et riik võib langeda küber- või muude rünnakute ohvriks. Paulauskas avaldas arvamust, et Leedu diplomaatide vestluste avaldamise taga on teatud jõud, kes ei ole huvitatud EL-i laienemisest ja selle suhete arenemisest idapoolsete riikidega. Tema hinnangul ei jää see vahejuhtum viimaseks omataoliseks.
Väidetavad Leedu diplomaatide telefonivestluste audiosalvestised laeti Youtube'i üles 8. juulil ning need olid varustatud ingliskeelsete subtiitritega. Neis arutatakse mitteametlikult Leedu peaministri visiiti Venemaale, vahetatakse mõtteid Armeenia ja Aserbaidžaani suhete ning olukorra üle Türgis.
Leedu välisminister Linas Linkevičius oli varem leket nimetanud informatsiooniliseks provokatsiooniks.
Leedu julgeolekuteenistus on alustanud on alustanud luureandmete kogumist võimalike rikkumiste osas. «Erinevate riikide luureteenistustel on olemas tehnilised võimalused koguda sanktsioneerimata informatsiooni telekommunikatsioonivõrgustikus,» teatas julgeolekuteenistus.