Helsingin Sanomat: Soome närbus, muutudes Põhjamaade Itaaliaks

Foto: SCANPIX

Need ajad, mil Soome võis uhkustada tööstuse konkurentsivõimega, on läbi, seisab Helsingin Sanomate tänases juhtkirjas.

Tööstuse konkurentsivõime on vähenenud juba kuus aastat ja seda mitte äkki, vaid vaikselt ja salakavalalt.

Sarnaste eksporditurgude pärast võitlev Saksamaa on oma positsiooni suutnud aga säilitada. Kulud püsivad paigal justkui naelutatuna, sakslaste optimismi kadestatakse üle Euroopa.

Soome teisel kangel konkurendil Rootsil on ka probleeme, kuid Soome omad on tõsisemad. Samal ajal on Lõuna-Euroopa kriisimaad korraldanud oma majanduse ümber ja nii on nende konkurentsivõime paranenud. Sotsiaalkulud on olnud suured, kuid konkurentsivõimes mõõdetud tasu on tuntav.

Ajaleht viskab õhku küsimuse Soome praeguse positsiooni kohta. Majanduselu Keskliidu (EK) juht Penna Urrila võrdles kolmapäeval Soome konkurentsivõimet Itaaliaga. Mõlemas riigis on kulud võrreldes tootlikkusega viimased kümme aastat selgelt suurenenud. Kiiret muutust pole näha, seega jääb tööstuse konkurentsivõime endiselt nõrgaks.

Loomulikult on ebaaus võrrelda Soomet Itaaliaga ja ka vastupidi. Kui Itaalia saab majanduse ja poliitika remontimisega hoo sisse, siis ei takista riigi tõusu enam miski. Itaalial on mitmeid tugevaid tööstusharusid ja suur siseturg. Maa enda kaubamärk on maailma üks tugevamaid, toetades eksporti. Väikse Soome tööstus on aga närtsinud.

Ettevõtete huvide eest väljas olev EK ennustab raskeid aegu. Tuleviku suhtes ollakse pessimistlikud kõigis valdkondades.

Ehitussektori oletusel tuleb hakata personali vähendama. Tööstuses jääb toodangu maht endisele tasemele. Teeninduses oli väike kosumine, kuid jaekaubanduses valmistutakse senisest kehvemateks lähikuudeks, väidab väljaanne.

Halbu uudiseid tuleb ka teistest valdkondadest. Statistikakeskus teatas teisipäeval, et sisemajanduse kogutoodangu vähenemine jätkus mais eelmise aasta sama ajaga võrreldes. Kolmapäeval teatas rahandusministeerium plaanist kasvatada riigivõlg ajalooliselt suureks.

Soome tööstussektor ootab rahvusvahelises plaanis pööret tõusule, kuna siis saaks ka paremale tulevikule mõelda. Tõus suurendaks nõudlust Soomes valminud toodete vastu ja toetaks üldist optimismi.

Euroopas on siiski väikseid märke sellest, et halvim on majanduses läbi. Üldised meeleolud on aga väga ettevaatlikud. Palju sõltub sellest, millise tempoga kosub Ameerika Ühendriikide majandus.

See, et EK näeb Soome ettevõtete tulevikku ja tööstuse konkurentsivõimet mustades värvides, on loomulik. Eesmärgiks on ju ettevõtete kulude kärpimine. Praktikas võib see tähendada muu hulgas koondamisi ja madalaid palku.

Töövõtjaid huvitab eelkõige see, et Soome firmade konkurentsivõime maailmas on võimalikult hea. Kui nõudlus on madal, siis on võitlus klientide pärast eriti pingeline.

Konkurentsivõimelised ettevõtted saavad tellimusi ja suudavad oma töötajaid kinni hoida ning palgata parimal juhul isegi uusi inimesi.

Ettevõtete konkurentsivõime ei sõltu vaid kulutustest. See sõltub ka toodete omadustest. Ka siin on parandamise ruumi, kuigi Soome firmad kiitlevad toodete kvaliteediga, kirjutab Helsingin Sanomat.

Kõige halvem variant oleks Soome tööstussektori aeglane närbumine Põhjala kolkas. Protsess ise on täies hoos ja seda ühe sammuga ei peata.