/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/04/04/158707t1ha7e4.jpg)
Läti Haridus- ja Teadustöötajate Ametiühingu nõukogu nõudis täna ülekaaluka häälteenamusega haridus- ja teadusminister Tatjana Koke tagasiastumist.
Läti õpetajad nõuavad haridusministri tagandamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ametiühingu aseesimees Janis Krastinš ütles pärast istungit ajakirjanikele, et osa ametiühingu liikmetest väljendas valmisolekut alustada 1. septembril streiki, ent konkreetseid plaane veel ei ole.
Täna valmistas ametiühing ette ametliku avalduse presidendile, peaministrile ja seimile nõudmisega saata Koke erru.
«Õpetajad nõuavad ministri tagandamist, kuna inimesed ei ole rahul ministri tehtud tööga ja võimetusega kaitsta haridussüsteemi,» sõnas Krastinš.
Ta toonitas, et otsus eelarve vähendamisest haridusvallas, mis toob kaasa õpetajate palkade kärpimise, langetati sotsiaalpartnerite arvamust arvesse võtmata. Samuti avaldas ta pahameelt, et riikliku tähtsusega otsused vaikitakse maha ning nad saavad teatavaks vaid meedia vahendusel.
Krastinš osutas, et minister ei suutnud kolmapäeval anda ametiühingu esindajatele otseseid vastuseid nende küsimustele.
Haridusministeeriumi finantsosakonna direktor Inga Štala teavitas nõupidamisel osalenuid, et uuest õppeaastast on brutopalga suurus koolidirektoritel 350 latti (7735 Eesti krooni), õppealajuhatajatel 260 latti (5746 krooni) ja õpetajatel 180 latti (3978 krooni) ühe koormuse eest.
Koke kinnitas kohtumisel ametiühingutega, et pole kunagi valetanud valitsuse otsuste kohta, tunnistades samas, et ei ürita vastutusest pääseda. Ministri sõnul üritas ta teha kõike, et veenda valitsust selles, et haridussüsteemi rahastamise kärpimine on võimatu, ent ei pälvinud mingit toetust.
Minister selgitas samuti, et pedagoogide tööhõives on eelis noortel õpetajatel, kuna nad saavad Euroopa Liidu struktuurifondidest lisatasu 150-200 latti (3315-4420 krooni). See teade tekitas ametiühingute esindajates pahameelt, kes osutasid, et sel moel «kannab riik vanad maha».
Krastinš märkis, et pärast Koke tagandamist vajab haridussüsteem inimest, kes suudab värske pilguga vaadata kujunenud olukorrale.
«Pole normaalne, kui ministeeriumis on väga suured pinged suhetes ministri, tema büroo ja ministeeriumi töötajate vahel,» osutas ta, lisades, et ametiühingute pahameel hariduspoliitika pärast on küpsenud juba ammu.
Läti eelarvekärbete tõttu vähenevad õpetajate palgad koos varasemaid kärpeid arvestades ühtekokku 40 protsenti, langedes 2004. aasta tasemele.