/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/08/01/1935046t1ha9a6.jpg)
Euroopa Liit (EL) on USA riikliku julgeolekuameti (NSA) luuresihtmärkide seas prioriteetsel kohal, kirjutas Saksa nädalaleht Spiegel täna Washingtoni luuresaladused lekitanud Edward Snowdeni avalikuks tehtud dokumendile tuginedes.
Spiegel: Euroopa Liit on NSA luuresihtmärkide seas prioriteetsel kohal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Spiegeli teatel seisis selle aasta aprillist pärinevas dokumendis, et Ühendriikide luureteenistuste erilise huvi all on ELi välispoliitikat, rahvusvahelist kaubandust ja majandusstabiilsust puudutav informatsioon.
NSA hindamissüsteemis ühest viieni, milles üks tähistab kõrgemat võimalikku tähtsust, omistati eelmainitud kolmele valdkonnale tähtsuseks kolm, uue tehnoloogia ning energiajulgeolekuga seotud küsimused said madalaima võimaliku tähtsuse.
Riikidest käsitleb Washington Spiegeli andmeil prioriteetsete sihtmärkidena Hiinat, Venemaad, Iraani, Pakistani ja Põhja-Koread. Saksamaa, Prantsusmaa ja Jaapan liigitati keskmise tähtsusega sihtmärkide sekka.
Lehe hinnangul kinnitab see dokument varem Snowdeni käest avalikkuse ette jõudnud informatsiooni, mille kohaselt kuulasid USA luureasutused pealt ELi ametihooneid Brüsselis ja Ühendriikides.
Spiegel kirjutas juuni lõpus Snowdenilt saadud informatsioonile tuginedes, et NSA nuhkis EL-i esinduste järele Brüsselis, Washingtonis ja ÜROs. Briti ajaleht Guardian kirjutas samuti Snowdeni dokumentidele toetudes, et USA luure 38 sihtmärgi seas olid ka Prantsusmaa, Itaalia ja Kreeka suursaatkonnad Washingtonis.
Nüüdseks Venemaalt ajutise varjupaiga saanud Snowden lekitas avalikkusele infot NSA salajase andmekogumisprogrammi PRISM ja muu luuretegevuse kohta.
Kaheteist aasta taguste terrorirünnakute järel on Ühendriikide kongress andnud heakskiidu ning nii vabariiklasest kui ka demokraadist president jõustanud seaduse, millega antakse NSA-le õigus jälgida inimeste telefoniandmeid ja koguda infot nende internetisuhtluse kohta.
Viimaste kuude paljastuste järel on paljud USA seadusandjad öelnud, et on šokeeritud kahe jälgimisprogrammi ulatusest, millest ühe raames kogutakse metaandmeid sadade miljonite telefonikõnede kohta ja teine võimaldab NSA-l kokku koguda üheksa USA teenusepakkuja andmeid ameeriklastest ja välismaalastest klientide internetisuhtluse kohta.
Kaht jälgimisprogrammi rahastatakse iga-aastasest salastatud luure-eelarvest, mis ulatub 30 miljardi dollarini.