/nginx/o/2013/08/13/1964900t1he052.jpg)
USA inimõiguslased on kogunud rohkem kui 100 000 allkirja, et meediaportaalile Wikileaks USA sõjalisi- ja diplomaatilisi salamemosid edastanud USA armee endine luureanalüütik Bradley Manning saaks Nobeli rahupreemia.
Rohkem kui 100 000 inimest soovib, et Bradley Manning saaks Nobeli preemia
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rühmituse Roots Action sõnul oleks preemia andmine 25-aastasele sõjaväelasele võimaluseks, taastada Nobeli komitee maine pärast seda, kui 2009. aastal sai Nobeli rahupreemia USA president Barack Obama, edastab AFP
Natuke aega tagasi mõistis kohus Manningi süüdi spionaažis selle eest, et ta paljastas Wikileaksile rohkem kui 700 000 saladokumenti.
Nende seas oli ka video, millel on näha USA sõdureid tulistamas Afganistani tsiviilelanikke.
Manningit võib paljastuste eest oodata umbes 90 aasta pikkune vanglakaristus.
Inimõigusaktivistide sõnul lühenes Manningi tegevuse tõttu USA kahtlase eesmärgiga sõjaline operatsioon Iraagis.
«Rahupreemia nõudlemine ei ole mingi populaarsuse eest võistlemine. Suur allkirjade hulk ei anna Manningile mitte midagi ega muuda ta positsiooni paremaks,» sõnas Nobeli komitee liige Asle Toje.
Rahupreemia saaja kuulutatakse välja 11. oktoobril. Kandidaatideks on 259 üksikisikut ja organisatsiooni, teiste seas ka Bradley Manning, Pakistani koolitüdruk Malala Yousufzai ja Colombia president Juan Manuel Santos.
Nobeli komitee sattus möödunud aastal kriitika alla, kuna rahupreemia sai Euroopa Liit. Paljude arvates oli selle andmine riikide grupile vale.