Esimese maailmasõja ajal kirjutas USA president Woodrow Wilson alla Espionage Actile, tõkestades sellega Saksa spioonide tööd. 96 aastat hiljem kasutab Barack Obama seda pressile luureinfot lekitanud inimeste hagemiseks.
USA kasutab luureandmete lekitajate vastu 100-aastast seadust
/nginx/o/2019/02/26/11826666t1h305b.jpg)
14. august 2013, 18:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Obama administratsioon on viimase nelja aasta jooksul pidanud luureinfo lekke tagajärgedega aktiivselt tegelema, pühkides tolmu pea saja-aastaselt seaduselt. Espionage Actile on tuginetud seitsmel hagil – enam kui kaks korda rohkemal korral kui kõik teised presidendid kokku, kirjutas Deutsche Welle.
Eelmisel kuul mõisteti Bradley Manning Espionage Actile toetudes süüdi. Manning lekitas pressile ca 700 000 diplomaatilist telegrammi. NSA palgal olnud Edward Snowdenit hagetakse sama seaduse alusel.
1917. aastal seaduseks saanud Espionage Act kriminaliseerib sellise luureinfo lekitamise, mis kahjustab USA julgeolekut. Riikliku kaitseseaduse ekspert Stephen I. Vladecki sõnul ei tee seaduse sõnastus vahet «vanakooli» spionaaži ning tänapäevase «vilepuhumise» vahel.