Poolas tekitab põhirahvuse ja ukrainlaste vahel pingeid Teise maailmasõja ajal kümneid tuhandeid poolakaid tapnud ukraina partisanidele püstitatud monument.
Ukrainlasi pahandab poolakate plaan nende monument maha võtta
Tüli tekitanud monument seisab Kagu-Poolas Hruszowice surnuaial. Sellel seisva kirja kohaselt on sammas pühendatud ukraina ülestõusnute armeele, kes võitles vaba Ukraina eest. Üsna sõja lõpupäevadeni moodustasid enamuse selle küla elanikest ukrainlased.
«See monument on üle kümne aasta vana, siiani pole keegi selle pärast protestinud,» ütles Piotr Tyma, Poola Ukrainlaste Liidu juht uudisteagentuurile PAP. «Nüüd sellest vabanemise tõstatamine on katse naasta halbade Poola-Ukraina suhete juurde.»
Poola riigi toetatav Vastupanu ja Märterluse Paikade Kaitse Nõukogu (ROPWiM) on teatanud kindlast plaanist see monument maha võtta. Selle idee käis neile välja opositsioonilise Korra ja Õigluse erakonna eurosaadik Tomasz Poręba.
Ukraina Ülestõusuarmee (UPA) teema on viimastel nädalatel Poola meediasse tõusnud seoses Volõõnia veresauna 70. aastapäevaga. Seal sai UPA rünnakutes surma kümneid tuhandeid poolakaid.
«Ukrainlased peavad mõistma, et me ei saa taluda kohta, mis ümbritseb aupaistega organisatsiooni, mis tappis poolakaid,» ütles Poręba PAPile.
Lisaks enne Teist maailmasõda Poola alla jäänud Volõõnia piirkonnale, mis tänapäeval kuulub Ukrainale, oli UPA tegev ka lääne pool Przemyśli piirkonnas, kuhu jääb ka Hruszowice.
Pärast UPA rünnakute algust Volõõnias hakkasid poolakad vastu võitlema, peamiselt tegid seda nende põrandaaluse AK-liikumise üksused.
Hilisemate hinnangute kohaselt tapsid poolakad 2000-3000 ukrainlast Volõõnias ja aastatel 1944-1947 veel 20 000, kui võitlus levis edasi teistele Kagu-Poola aladele.
Koos Volõõnia Nõukogude Ukraina külge pookimisega purustati lõpuks ka UPA. Poola kommunistlik valitsus aga asustas nende riigi kaguosasse jäänud ukrainlased operatsiooni Vistula käigus ümber.