/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/07/01/1865248t1hb5e2.jpg)
Euroopa Komisjon ähvardab ühenduse uusimat liiget Horvaatiat sunnimeetmetega, kui see ei tühista endise luureülema valguses Euroopa vahistamiskäsule (EAW) seatud piiranguid, vahendas EUobserver.
Värske ELi liige Horvaatia keeldub luuraja välja andmisest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tüli keskmes on Jugoslaavia-aegse salapolitsei Horvaatia osakonna direktor Josip Perković, keda Saksamaa nõuab välja seoses horvaadi teisitimõtleja Stjepan Đurekovići tapmisega 1983. aastal Müncheni lähedal.
Horvaatia pidi Euroopa Liitu pürgides kohendama oma seadusi ja soostuma muuhulgas Euroopa vahistamiskäsuga, kuid sealne parlament lisas kolm päeva enne ühinemist 1. juulil sellele klausli, et Zagreb ei ole kohustatud kedagi välja andma seoses kuritegudega, mis pandud toime enne 2002. aasta 7. augustit.
Euroopa Komisjoni justiitsvoliniku Viviane Redingu esindaja Mina Andreeva sõnul peab Horvaatia enne reede keskööd esitama tähtaja, millal see vahistamiskäsu piirangust loobuda kavatseb.
«Oleme korduvalt selgitanud, miks see on seadusega vastuolus,» ütles Andreeva.
Saksa föderaalprokurör väljastas juulis Perković vahistamiskäsu, kuid pole prokuröri esindaja sõnul seni vastust saanud.
Kui Horvaatia ei peaks oma seadust muutma, võidakse sellele panna aruandekohustus, nagu on juhtunud Bulgaaria ja Rumeeniaga. Samuti võib Euroopa Komisjon piirata finantsinstrumente.
Horvaatia justiitsministeeriumi anonüümsust palunud ametniku sõnul pole ametlikku vastust veel koostatud. Tema kinnitusel pole vahistamiskäsu ajalisel piiramisel midagi Perkovićiga pistmist. Ta ei osanud öelda, miks EAW-d üldse muutma hakati.