Fukushima olukord on arvatust palju tõsisem

Fukushima tuumajaama veepaagid. Foto: SCANPIX

Tuumaekspert rääkis BBC-le, et Fukushima lekked on tõenäoliselt palju hullemad, kui Jaapani valitsus väidab.

Mycle Schneider on sõltumatu konsultant, kelle teenuseid kasutasid muuhulgas ka Prantsusmaa ja Saksamaa valitsused. Tema sõnul lekib Fukushima tuumajaama praktiliselt kõikjalt ning täpset radiatsiooni taset ei ole kindlaks tehtud.

Tokyo elektrienergia kompanii (TEPCO) teatel on viimastel päevadel lekkinud ligi 300 tonni radioaktiivset vett.

Jaapani tuumaenergia järelevalve kardab, et lekked suurenevad ning tõstis ohutaseme rahvusvahelisel tuumaõnnetuste skaalal ühelt kolmele, mis näitab selgelt, et Fukushimas on hetkel äärmiselt tõsine olukord.

Mitmed tuumaeksperdid kardavad aga, et probleem on veel palju tõsisem, kui TEPCO või Jaapani valitsus seda tunnistavad. Neile valmistavad muret suured kogused vett, mida varem kasutati jahutussüsteemis, ent mis on nüüd jaama territooriumil hoiustatud.

Radioaktiivse vee hoidmiseks on ehitatud ligi 1000 paaki, ent arvatakse, et need on juba 85 protsendi ulatuses täis ning iga päev lisandub 400 tonni vett. Schneideri sõnul on kõnealused veekogused tohutud. «Veel hullem on aga see, et vett lekib ka kõikjalt mujalt, mitte ainult neist paakidest. Seda lekib keldritest ja pragudest. Keegi ei suuda seda mõõta.»

Jaapani tuumajärelevalve ametnik Shunichi Tanaka kinnitas eilsel pressikonverentsil samuti, et kardab rohkemate lekete tekkimist ning enam ei tohi aega raisata.

Kindlate andmete puudumine ning TEPCO jätkuvad katsed väita, et radioaktiivset vett merre ei leki, on äritanud paljusid uurijaid.

Woodsi okeanograafia instituudi vanemteadur doktor Ken Buesseler on uurinud merd Fukushima lähedal. «See ei ole veel sugugi läbi. Tšernobõl oli ühenädalane plahvatuslik sündmus, millel polnud selle otse ookeani ääres oleva [tuumajaama] potentsiaali.»

«Me oleme 2011. aastast saadik rääkinud, et reaktor lekib endiselt, on siis tegu ehitiste ja põhjaveega või nende uute paakide leketega,» sõnas ta ning lisas, et kogu seda veehulka ei ole kuidagi võimalik tuumajaama territooriumil hoiustada. Kui see põhjavette jõuab, ei ole tema sõnul enam mingit pääsu, seda ei saa enam peatada.

Mitmed teadlased on mures ka selle pärast, mis saab veepaakidest võimaliku uue maavärina korral. Vee hoiustamise probleemi teeb veel keerulisemaks mägedest alla voolav põhjavesi, mis seguneb keldritest lekkiva radioaktiivse veega ning jõuab TEPCO püüdlustest hoolimata lõpuks merre.

Mõned vees sisalduvad radioaktiivsed elemendid nagu tseesium eemaldab veest pinnas, mitmed aga pääsevad läbi. Buesseleri sõnul on peamiseks probleemiks hoopis mitmed teised radioaktiivsed isotoobid nagu näiteks strontsium 90, mis voolavad ookeani ning ladestuvad sealses elustikus, jõudes lõpuks ka inimese toidulauale.

Probleemseteks peetakse ka Fukushimas ladustatavaid kasutatud kütusevardad, mis sisaldavad Schneideri sõnul palju enam radioaktiivset tseesiumit, kui eraldus Tšernobõli plahvatuse järel. Sealjuures ei ole mitte mingit garantiid, et neid ümbritsevas kestas pole ühtegi pragu, sest neile pole võimalik piisavalt lähedale saada. Schneider kutsub kriisiga tegelemiseks kokku rahvusvahelise töörühma.

Fukushima olukorra tõttu esitas endine Jaapani saadik Šveitsis avalduse ÜRO peasekretärile, kus teatas, et on äärmiselt mures maailma ja oma riigi teadmatuse pärast selles osas, kui ohtlik see kriis on. Sellega seoses tegi ta ettepaneku loobuda Tokyo kaalumisest võimaliku 2020. aasta olümpialinnana.