Eesti Inimõiguste Keskus mõistab hukka rasked inimõiguste rikkumised Süürias

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Toomas Randlo
Copy
Süüria aktivistid uurivad väidetava keemiarünnaku ohvrite surnukehi
Süüria aktivistid uurivad väidetava keemiarünnaku ohvrite surnukehi Foto: SCANPIX

Süüria ja rahvusvaheliste inimõigusorganisatsioonide sõnul kasutati üleeile riigis keemiarelva, mille tagajärjel hukkus Damaskuse regioonis ligi 1300 inimest. Rünnaku tagajärjel hukkunud inimeste hulgas on arvestataval hulgal lapsi.

Eesti Inimõiguste Keskus tunneb sügavat muret selliste raskete inimõiguste rikkumise üle Süürias ja ühineb välisminister Urmas Paeti avaldusega, et keemiarelvade kasutamine on lubamatu.  «Keemiarelva kasutamisega on Süüria valitsus ületanud viimase piiri. Rahvusvaheline kogukond peab otsustavalt sekkuma, et kaitsta tsiviilelanikke,» lisas Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper.

 Vägivalla tarvitamisega süütute inimeste vastu rikuvad Süüria võimud rängalt oma kohustust kaitsta inimõigusi. Rahvusvahelise õiguse kohaselt on keemiarelvade kasutamine keelatud ilma igasuguste eranditeta. Lisaks on rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid Amnesty International ja Human Rights Watch korduvalt nõudnud, et olukorra lahendamine Süürias tuleks suunata Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse, et sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude toimepanijad saaksid karistuse.

Vaid paar kuud tagasi Eestit külastanud Süüria inimõiguslane Salam Kawakibi külastas ka Eesti Inimõiguste Keskust ja avaldas juba siis muret, et inimõiguste rikkumine Süürias võib lähiajal ainult süveneda ning palus Eesti kodanikuühiskonna organisatsioonide toetust oma riigi demokraatiapüüdlustele.  «Kawakibi sõnas, et kõige enam oleks süürlastel vaja tunnetada, et maailm pole neid üksinda jätnud ja et kodanikuühiskond üle maailma soovib oma panust anda olukorra normaliseerimisse,» lisas Salam Kawakibiga kohtunud EIK projektijuht Kelly Grossthal.

 Eesti Inimõiguste Keskus juhib lisaks tähelepanu vajadusele senisest veelgi enam panustada Süüriast pärit põgenike abistamisesse. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Pagulaste Ülemvoliniku Ameti andmetel on viimasel nädalal järsult suurenenud Süüria pagulaste arv Iraagis (lisandunud vähemalt 30 000 inimest viimase nädala jooksul), varasemalt on juba arvukalt pagulasi vastu võtnud Liibanon ja Jordaania. Peale keemiarünnakut on aga eeldatavalt veelgi oodata pagulasi kõikidesse naaberriikidesse.

 Kujunenud raskes olukorras on seega äärmiselt oluline, et riigid, rahvusvahelised organisatsioonid ja kodanikuühiskond üle maailma suudaksid leida lahendusi, mis säästaksid inimelusid, aitaksid pagulasi ja lõppeks pretsedenditu inimõiguste rikkumine.

 Eesti Inimõiguste Keskus on avalikes huvides tegutsev sõltumatu sihtasutus, mille eesmärk on edendada inimõiguste kaitset Eestis ja mujal. Keskus korraldab oma tegevust läbi pagulas-, võrdse kohtlemise ja inimõiguste hariduse programmi.

Tagasi üles