/nginx/o/2013/08/25/1990114t1h1931.jpg)
Jaapani välisminister sõitis täna Tsernobõli, et tutvuda Ukraina kogemusega tuumaõnnetuse tagajärgede likvideerimisel ning leida uusi ideid Fukushima kriisi lahendamiseks.
Jaapani välisminister otsib Tšernobõlist abi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegu on esimese korraga üle seitsme aasta, kui jaapani välisminister Ukrainat külastab, teatas uudisteagentuurile AFP Jaapani saatkond Ukrainas.
Kolmepäevasel visiidil uurib välisminister Fumio Kishida muuhulgas, kuidas tegeldi tuumakatastroofi tagajärgedega Ukrainas.
Tšernobõlis kohtus ta tuumajaama direktoriga, kinnitas AFP fotograaf. Rohkem tema visiidi algusest teateid veel ei ole.
Esmaspäeval peab Kishida kõnelusi oma Ukraina ametivenna Leonid Kožaraga. Arutusele tuleb kahe riigi koostöö tuumakatastroofi tagajärgede väljaselgitamises ja likvideerimises, ütles Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja.
2011. aasta 11. Märsil tabasid Jaapanit maavärin ja hiidlaine ning nende tekitatud purustuste tagajärjel kuumenesid Fukushima tuumajaamas üle mitmed reaktorid.
Ametlikult pole keegi reaktorite ülekuumenemise tõttu hukkunud, ent suurelt alalt jaama umber evakueeriti siiski kõik elanikud. Siiamaani pole kümned tuhanded inimesed oma kodudesse naasta saanud.
Tšernobõli tuumajaama neljas reaktor plahvatas 1986. aasta 26. aprilli varahommikul. Atmosfääri lendunud radioaktiivsed ühendid levisid üle Nõukogude Liidu ja Euroopa.
Ukraina ametlikel andmetel on praeguseks surnud enam kui 25 000 plahvatusjärgsetel koristustöödel osalenud inimest Ukraina, Venemaa ja Valgevene aladelt.
Need kaks katastroofi on siiamaani ainsad rahvusvahelisel tuumaõnnetuste skaalalal (INES) kõige ohtikuma seitsmenda kategooria alla kuuluvateks liigitatud juhtumid.