/nginx/o/2013/08/26/1991818t1h700a.jpg)
Kõrgõzstani tervishoiuministeerium teatas täna, et 15-aastase nooruki surma põhjuseks oli Musta Surma nime all tuntud kurikuulus muhkkatk.
Ümisejašašlõkk vallandas Kõrgõzstanis katkupaanika
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nakkushaiguste keskuse spetsialistid tuvastasid, et nooruk sai surmava nakkuse grillitud ümisejaliha söömisest. Tõenäoliselt kandis nakkust mõni ümisejal leidunud kirpudest. Juhtum leidis aset Õsõkköli järve lõunakaldal, mis on looduslik katkukolle.
Noormees suri haiglas 22. augustil, et diagnoos leidis alles nüüd kinnitust. Haiglasse tulles oli tal väga kõrge palavik ning lümfisõlmed kaelal ja kaenlaalustel paistes.
Praeguseks saavad antibiootikume juba 105 inimest, kes surnud poisiga ühel või teisel viisil kokku puutusid. Eriolukordade ministeeriumi sõnul on katkusümptomite tuvastamiseks vaadatud läbi juba üle 700 inimese.
Möödunud nädala lõpus algas taudikolde piirkonnas elanike lausvaktsineerimine ja näriliste massiline hävitamine.
Muhkkatk tappis 14. sajandil ligi kolmandiku Euroopa elanikkonnast, ent on tänapäeval ravitav. USA Haiguste Kontrolli ja Ennetamise keskuse andmetel esineb igal aastal maailmas 1000 kuni 2000 katkujuhtumit. Tänu antibiootikumidele on suremus kunagiselt 50 - 60 protsendilt langenud 8 -10 protsendini. Haigus levib sageli kirbuhammustustega. Sealjuures pole muhkkatk sugugi nii ohtlik kui näiteks piisknakkusena leviv kopsukatk.
Kõrgõzstani tervishoiusüsteem ei saaks ekspertide hinnangul siiski ka praegu epideemiaga hakkama – juba 2011. aastal kinnitas rahvusvaheline kriisikomisjon, et sealne tervishoiusüsteem ei toimi ning puudu on ka kõige elementaarsematest ravimitest.
Mõned ajaloolased usuvad, et keskaegne muhkkatkupuhang saigi alguse just Kõrgõzstanist sellest samast piirkonnast ning liikus Siiditeed pidi Euroopasse.