Läti kaitsekulud vähenevad veelgi

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Läti kaitse-eelarve tuleb järgmisel aastal tänavusest väiksem ja selline muutus paneb kaitseminister Artis Pabriksi sõnul partnereid NATOs arvama, et Läti ei täida oma kohustusi.


Ehkki kaitseministeeriumi aadressil kõlab kriitika seoses sellega, et talle eraldatakse tuleva aasta eelarves lisajaotuseks ette nähtud vahenditest suuruselt kolmas summa, tuleb üldine kaitse-eelarve tuleval aastal tänavusest väiksem, ütles Pabriks täna hommikul usutluses telekanali LNT saatele «900 sekundit».

«Ühest küljest saime me sel aastal täiendavalt pisut alla kümne miljoni lati (14 miljoni euro), kuid kui vaadata tuleva aasta eelarve mahtu, siis koos lisarahastusega tuleb see tervikuna 15 miljoni lati võrra väiksem kui sel aastal,» nentis minister, selgitades, et sel aastal lõpetab kaitseministeerium makseid varasematel aastatel alustatud arenguprojektide eest ning uusi projekte ei käivitata, kuna selleks pole raha eraldatud.

«See paneb meie partnereid NATO-s mõtlema, et me ei täida oma kohustusi, kaasa arvatud meie endi 2012. aastal tehtud otsust kaitsekulude suurendamisest,» tõdes Pabriks.

«Mida see tähendab? See tähendab, et meil saavad olema piiratud võimalused leida toetust, kui tekib selline vajadus. Meil on piiratud võimalused suurendada mõju või hõivata uusi positsioone, näiteks NATO juhatuses, regioonides või staapides. Teisisõnu, meiega lakatakse arvestamast, sest ma mitte ainult ei murra oma lubadusi, vaid üldse panustame vähe üldisesse julgeolekusse,» ütles Pabriks.

Ta lisas, et kaitseministeeriumi prioriteedid ei ole mitte õhust võetud, need tuginevad ekspertuuringutele, kaasa arvatud armee mehhaniseerimise prioriteet. «Eesti viis juba 2000. aastal sisse kaitseväe mehhaniseerimise ja mõtleb juba järgmise etapi peale, näiteks uue väetehnika ostmise peale,» tõdes minister.

Läti kaitseminister tuletas meelde, et naaberriik Venemaa kasvatab oma kaitse-eelarvet iga aasta 10-15 protsenti.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles