Läti vanavaraturul pakutakse muinasesemeid

Pronkssõrmus, mis asjatundjate hinnangul pärineb tõenäoliselt 12. sajandi Kuramaalt põletusmatusest. Turul maksis see kõigest viis eurot, teaduslikku väärtust sel aga enam pole, sest leiukontekst on kaduma läinud. Foto: Alo Lõhmus

Kui Eesti arheoloogidele valmistavad muret salaja tegutsevad «mustad

arheoloogid», siis naaberriigis Lätis, kus seaduse järgi kuulub leid leidjale, käib äri muinas­esemetega suisa avalikult. Teaduslikku väärtust neil teadmata leiukohaga esemetel aga enam pole, kirjutab Alo Lõhmus.

Selline võiks välja näha Bagdadi relvaturg, kui niisugune eksisteeriks. Porisel asfaldil hargitab jalgu pealtnäha täiesti töökorras kuulipilduja, äravisatud õlletops kõhu all vedelemas. Siin ja seal paistab justkui sõjafilmist pärinevaid ümmarguste salvedega automaate, samas kui erinevaid vintpüsse võib osta lausa sületäite kaupa. Mõned relvad on paksu roostekorra all ja katkised, võib-olla alles eile soolaukast välja kaevatud, teised aga hoole ja armastusega üles vuntsitud.

See on meie kandi üks suuremaid vanakraamiturge, mida peeti juuni alguses Riia lähedal Ükskülas (Ikškile), Eestigi ajaloos olulist rolli mänginud paigas. Lisaks relvadele võib siit leida peaaegu kõike, mis vanakraami määratluse alla mahub: portselan, raamatud, plaadid, mööbel, sõjaväevormid, vokid, aurutriikrauad, käiad, mänguasjad, mootorrattad ja nende jubinad, jalgrattad ning vanad sõiduautod.

Loo täispikka versiooni loe Postimehe paberväljaandest.