Saada vihje

Gröönimaa jääkihi alt leiti maailma üks suuremaid kanjoneid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Gröönimaa jääkihi alt leiti maailma üks suuremaid kanjoneid
Gröönimaa jääkihi alt leiti maailma üks suuremaid kanjoneid Foto: SCANPIX

Suurbritannia Bristoli ülikooli teadlaste sõnul leidsid nad Gröönimaa jääkihi alt maailma ühe suurema kanjoni.

Tegemist on 800 kilomeetri pikkuse kanjoniga, mille sügavus on umbes 800 meetrit, edastab BBC.

Uurijate sõnul saab seda võrrelda USA kuulsa Grand Canyoniga.

Geoloogide arvates tekkis see kanjon rohkem kui neli miljonit aastat tagasi ning selle tekitas kiiresti voolanud jõgi. Gröönimaa kliima oli siis märgatavalt soojem ning seal puudus jääkate.

Teadlased leidsid selle kanjoni juhuslikult, uurides kuidas kliimamuutus mõjutab Gröönimaad ning kui palju jää sulamine tõstaks merepinda.

Uurijad olid selle kanjoni kohta saanud vihjeid juba varem, kui nad vaatasid läbi USA kosmoseagentuuri NASA ja teiste teadusorganisatsioonide kogutud materjale.

Briti keskkonnateadlase Roger Harrabini sõnul oli seda kanjonit näha umbes 100 000 aastat tagasi. Ta lisas, et inimesed ei ole seda kanjonit oma silmaga kunagi näinud ja ta loodab, et see nii ka jääb.

«Gröönimaa jää täielik sulamine kergitaks mere pinda seitse meetrit ja paljud rannaäärsed linnad jääksid vee alla. Loodame, et sellest imelisest maastikumoodustisest ei saa mitte kunagi turistide vaatamisväärsust. See tooks kaasa hävingu,» nentis teadlane.

Gröönimaa on Taani Kuningriigile kuuluv omavalitsuslik ala. Gröönimaa koosseisu kuuluvad Gröönimaa saar ning mitmed väikesaared Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel.

Gröönimaa pindala on üle kahe miljoni ruutkilomeetri ning seal elab rohkem kui 50 000 inimest.

Gröönimaa gröönikeelne nimi Kalaallit Nunaat tähendab grööni keeles «inimeste maad».

Taanikeelne Grønland tähendab «rohelist maad». Selle nime andsid maale sinna 10. sajandil elama asunud islandlased.

Tagasi üles