/nginx/o/2011/12/16/879196t1h38fd.jpg)
Venemaa välisministeeriumi esindaja Aleksandr Lukaševitš eitas väiteid, nagu sunniks Moskva Ukrainat ühinema Venemaa eestvedamisel loodud tolliliiduga.
Venemaa eitas Ukraina survestamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me ei sunni Ukrainale peale mingisuguseid otsuseid, need tuleb langetada Ukraina juhtkonnal ja rahval,» märkis Lukaševitš uudisteagentuuri Interfax vahendusel.
Lukaševitš andis mõista, et vastastikku kasulikud majandussuhted tagavad Ukrainale selle turuosa.
Ka mõistis Lukaševitš hukka Euroopa Liidu kriitika, kuna ühenduse hinnangul avaldab Venemaa Ukrainale survet liitumaks tolliliiduga, kuhu lisaks Venemaale kuuluvad ka Valgevene ja Kasahstan. Seejuures soovitas Lukaševitš ELil lähtuda otsustest, mis on Ukraina arengut silmas pidades majanduslikult põhjendatud, mitte emotsionaalsed.
Oma sõnavõtus mainis Lukaševitš ka Eestit, märkides, et eriti suurt hämmastust tekitas Venemaal 26. augustil Eestit külastanud ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni sõnavõtt, milles Lukaševitši sõnul süüdistati Venemaad Ukraina ähvardamises, et Kiiev tolliliiduga liituks.
Kiiev on seni aga keeldunud, kuna loodab allkirjastada novembris vabakaubandusleppe ja poliitilise assotsiatsioonileppe ELiga. See on vallandanud Venemaa ja Ukraina vahel aga majandusliku konflikti.
Näiteks kehtestas Venemaa möödunud kuul Ukraina kaupadele ette hoiatamata kontrollrežiimi, mis seiskas Ukraina ekspordi Venemaale. Seejuures nimetas Vene presidendi Vladimir Putini majandusnõunik Sergei Glazjev seda preventiivseks meetmeks ELiga leppe sõlmimise vastu.