Hondurase sisekriis süvenes veelgi, sest riigipöörde juhid otsustasid lahkuda Ameerika Riikide Organisatsioonist (ARO).
Hondurase riigipöördejuhid astusid AROst välja
4. juuli 2009, 09:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ARO peasekretär Jose Miguel Insulza oli eelnevalt teatanud, et möödunud nädalavahetusel president Manuel Zelaya kukutanud ja maalt välja saatnud riigipöörajad ei kavatse oma sammust taganeda ega presidenti ametisse ennistada, sestap mõistab ta sõjalise riigipöörde hukka ja usutavasti hääletab ühendus Hondurase liikmesuse peatamise poolt, vahendas uudisteagentuur BNS AFP teadet.
Laupäevaks kavandatud hääletust ennetades viis Hondurase ajutine valitsus riigi AROst välja.
«Honduras lõpetab Ameerika Riikide Organisatsiooni põhikirja täitmise, otsus jõustub kohe,» ütles asevälisminister Marta Lorena Alvarado riigitelevisioonis, esinedes koos ajutise valitsuse juhi Roberto Michelettiga.
«Hondurases ei ole institutsionaalset kriisi. Ta rakendab oma probleemide lahendamiseks omi seadusi,» lisas Alvaredo.
Hondurase ülemkohus teatas eile ARO-le, et möödunud pühapäeval kukutatud riigipea Manuel Zelaya ametisse ennistamine on võimatu.
Kohtu pressiesindaja Danilo Izaguirre kinnitas, et otsus president ametist tagandada «on pöördumatu».
«Me tegime oma otsuse ja see on pöördumatu,» rõhutas Izaguirre.
Hondurase ajutise valitsuse väitel oli presidendi kukutamine demokraatlik samm, kuna ülemkohus otsustas, et Zelaya katse põhiseadust muuta oli sellega vastuolus.
«Mina ei tea, milleks teie nimetate seda, kui rühm sõdureid saadetuna sõjalise operatsiooni korraldajate poolt kõrvaldab presidendi ja saadab ta sõjaväelennukiga teise riiki. See on sõjaline riigipööre,» ütles ARO juht Insulza.
Laupäeval sõidab Insulza Washingtoni, kus 35-liikmeline ühendus hääletab Hondurase liikmesuse peatamise üle. Viimati tehti selline ähvardus teoks 1962. aastal Kuuba puhul.
Diplomaatide sõnul peab Insulza tõenäoliseks, et ARO liikmed hääletavad Hondurase liikmesuse peatamise poolt.
Zelaya kukutajad on viidanud võimalusele korraldada vastasseisu lahendamiseks valimised, kuid reedel pealinnas meelt avaldades kuulutasid nad, et presidendi kukutamise otsus jääb jõusse.
Tegucigalpas avaldasid meelt ka tuhanded Zelaya poolehoidjad.
Üha laienevad protestiaktsioonid, rahvusvahelise abi külmutamine ja suursaadikute lahkumine on muutnud olukorra riigis ebakindlaks.
Hondurase 7,5 miljoni elaniku meeled muudab ärevaks ka öine liikumiskeeld, infosulg ja väidetavad vahistamised.