Herkel: uiguurid ihkavad Hiinast vabaks

Politsei uiguuride meeleavalduste ajal. Foto: AFP / Scanpix

Hiina Rahvavabariik käitub endiselt nagu repressiivne rahvaste vangla. Uiguuride vastupanu kardeti eelmisel aastal Pekingi olümpiamängude ajal mõneti isegi rohkem kui maailmas laialdast tähelepanu äratanud Tiibeti küsimust.

Nüüd on uiguurid pealinnas Ürümtšis meelt avaldamas ja Hiina võimud reageerivad sellele tavapärase jõukasutamisega, vähemalt 140 inimest on hukkunud. Kui aga juba ametlikud allikad nii kõnelevad, siis võib kokkupõrgete tegelik mastaap olla palju suurem.

Midagi pole muutunud ka Hiina RV ametlikus retoorikas. Kõneldakse vandenõust, mille taga on välismaised äärmuslased, ning pagulasorganisatsioonide õõnestavast tegevusest.

Mul on uiguuri pagulastega mõned kokkupuuted olnud. President Ilvese ametivend kunagistest Raadio Vaba Euroopa päevadest Erkin Alptekin oli mõnda aega isegi Esindamata Rahvaste Organisatsiooni peasekretär. Esindamata Rahvaste Organisatsiooni kaudu tekkisid Alptekinil kontaktid Eestiga ning 2000. aasta novembris korraldati Tallinnas koguni Uiguuri Noortekongress.

Tavaliselt räägivad uiguurid tiibetlastest teatud kadedusega. Nad leiavad, et tiibetlastel on õnnestunud oma probleemi maailmas paremini reklaamida samal ajal, kui uiguuride olukord Hiinas pole põrmugi parem. Tiibetlaste kasuks töötab täna 6. juulil 74-aastaseks saav dalai-laama ning tiibeti unikaalne budistlik kultuur.

Uiguurid on üks paljudest islamiusulistest türgi rahvastest, selliseid on palju. Nende lähimateks keelesugulasteks peetakse usbekke. Loomulikult peaks uiguuridel kui suurearvuliselt ja kompaktselt Ida-Turkestanis elaval rahval olema minimaalnegi enesemääramisõigus. Täpselt nagu tiibetlased on ka kaheksa ja pool miljonit Xinjiangi Uiguuri Autonoomses piirkonnas elavat uiguuri jäämas vähemusse oma maal. Täpselt nagu Tiibeti puhul, nii tungib ka Ida-Turkestanis (Xinjiangis) peale hiina rahvastik ja suurt huvi pakuvad maavarad.

Uiguuride ajalugu on kirev ja kuulsusrikas. VIII-IX sajandil laius nende impeerium Kesk-Aasiast Mandžuuriani. Enne islami tulekut olid uiguurid budistid, aga silmapaistvat rolli mängis keskajal nende hulgas ka kristluse nestoriaanlik haru ning manihheism. Hiina alla jäid uiguurid alles XVIII-XIX sajandil, kui mandžude rajatud Qingi impeerium oma haaret laiendas. Mõiste Xinjiang, mida meilgi üha enam Ida-Turkestani tähistamiseks kasutatakse, pärineb alles XIX sajandi teisest poolest ja tähendab «uut rajajoont» või «uut maad».

www.herkel.net