Eesti kompaniid teenivad keset tuliseimat sõda

Allutada mõne kuuga Afganistani keskvõimule piirkonnad, kus äärmusrühmitus Taliban on saanud kaheksa aastat segamatult positsioone kindlustada – nii võib kokku võtta tööülesande, mis seisab ka eile Tallinnast teele asunud Estcoy-E ees.

Ajakirjanikele Afganistani läkitatud kompaniide – Estcoy-E ja Estcoy-8 – paiknemist kaar­dil kirjeldades võttis peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli appi Mao Zedongi sõnad: «Siit läheb läbi Helmandi jõgi, jõgi tähendab vett, vesi tähendab rohelust ja inimesed on seal, kus midagi kasvab. Loomulikult on ka Taliban seal, kus on inimesed, kust saab süüa ja peavarju.»

Peastaabi ülema sõnul läbivad Helmandi provintsi piltlikult öeldes rohelised püksid. Üks neist kulgeb üle Nadi Ali ning teine üle Nawa ja Garmsiri. Juba üle kahe kuu Helmandis teeniv Estcoy-8 on ühes sääres ja Estcoy-E hakkab tõenäoliselt tegutsema teises.

Rivist välja langenud

Estcoy-8 on Briti väejuhatuse all koos Walesi kaardiväe

1. pataljoniga. Praegu osalevad nad operatsioonis Pan-chai Palang ehk eesti keeli Pantri Küüs.

Kahekuise ühisteenistuse käigus on hukkunud kuus meest – eestlane Allain Tikko ja viis britti. Viimaste hulgas on ka selle tuhandepealise üksuse juht – kolonelleitnat Rupert Thorneloe. Nii palju inimesi pole Afganistanis üheski Briti üksuses varem nii lühikese aja jooksul langenud.

Komandöri tappis möödunud nädalal mässuliste isevalmistatud pomm, mille otsa tema soomuk sõitis. Nii 39-aastane Thorneloe kui sõidukit juhtinud 18-aastane sõdur Joshua Hammond surid kohe. Lisaks sai veel kuus soomukis viibinud Briti sõjaväelast viga, neist kaks raskelt.

Estcoy-8 ridadest on praeguseks raske vigastusega langenud välja kolm meest.

«Tõenäoliselt tuleb veelgi ohvreid,» nentis Pantri Küüne kohta pühapäevane Briti ajaleht The Times. «Eile öösel kammisid sajad sõdurid sõidukitel ja jalgsi läbi Kesk-Helmandi piirkondi, võttes enda kätte kanaliületamiskohti ja puhastades piirkonda taliibidest.»

Enne Pantri Küünt kasutatud võitlusstiili kirjeldas 19-aastane kohalik Mohammad Sabir Timesile sõnadega: «Briti väed tulevad, pommitavad ja vallutavad piirkonna, siis tõmbuvad tagasi ja Taliban naaseb. Võitlus algab taas ja vahele jäävad tsiviilisikud saavad surma.»

Paarimeetrine vahe taliibiga

Umbes 4000 ameeriklase tulek Helmandi lõunaossa on andnud brittidele ning nendega koos teenivatele eestlastele ja taanlastele võimaluse jääda nüüd provintsi keskel asuvatel aladel varasemate ühekordsete puhastusoperatsioonide asemel kättevõidetud positsioone hoidma. Samas seab see ka asulaid valvama jäävad üksused suuremasse ohtu.

Times tsiteeris Briti kaitseministeeriumi esindajat, kelle sõnul viib võitlus sõdurid tihti taliibidest vaid mõne meetri kaugusele. «Tingimused on rängad – lämmatav palavus, keeruline maastik, mis on täis kraave, kanaleid ja kohti, kuhu vaenlane saab varjuda,» lisas too.

Ka Eesti Helmandis teeniv kaitseväe teabeohvitser Tanel Rütman tunnistas, et õhkkond sealmail on läinud kuumemaks. «Seda nii klimaatilises mõttes – täna (eile – toim) näiteks oli Camp Bastionis varjus +46 kraadi –, kui ka olukorra mõttes,» märkis ta. «Intsidentide arv nädala lõikes on  Helmandis sel aastal aina kasvanud.»

Rütmani sõnul on eriti drastiliselt suurenenud mässuliste isevalmistatud lõhkekehade arv. «Samuti on pommid järjest meisterlikumalt paigaldatud ja valmistatud, nii et neid on üha raskem avastada, ning ka laengud on järjest suuremad,» lisas ta.

Samas tõi Rütman välja ka positiivse tendentsi: seoses ameeriklaste saabumisega Helmandisse on tunduvalt paranenud õhutransport ja -toetus operatsioonialadel.

USA merejalaväe 2. brigaad alustas kuu alguses Garmsiri ja Nawa piirkonnas operatsiooni Khanjar ehk Mõõgalöök. Selle eesmärk on tuua Afganistani keskvalitsuse võim Helmandi jõe ümbruse aladele, mis on viimaseks Talibani üsna puutumatuks tugialaks.

Nende 4000 ameeriklasega liitub ka Estcoy-E. Tõsi, mitte kohe. Seni kuni nad ootavad Eestist järele saadetavat varustust – näiteks 15 Pasi soomukit –, läbivad mehed veel treeningu. Välja peaksid nad minema selle kuu lõpus.

Kahe kompanii tööülesanded on Väli kinnitusel enam-vähem samad. «Need pole põhimõtteliselt ühelegi hea väljaõppe ja ettevalmistuse saanud jalaväelasele üle jõu käivad,» märkis ta. «Taktikalises plaanis me üllatusi ei oota. Küll aga saab keskkond olema keeruline ja tegevus intensiivne.»

«Minnakse aladele, kus on väga palju tsiviilelanikkonda, kus on ka Talibani kontsentratsioon kõrge, kus Taliban on olnud suhteliselt pikka aega rahulikult sees, mis on andnud neile võimaluse luua oma toetusalad, oma positsioonid ja tunda ennast seal päris julgelt,» tõdes Väli. «Kindlasti ootab meid ees päris keeruline aeg.»

Samas rõhutas Väli, et kapten Ain Tiidruse juhitavatel Estcoy-E meestel on hea ettevalmistus. «Tiidrusega kohtusin ma eelmine kord Now Zadis, kus ta oli samuti kompanii ülem,» rääkis ta. «Kompanii juhtkond ja suur osa kompaniist on reaalse Afganistani-kogemusega ja väga hea väljaõppe saanud mehed.»

«Võimalik, et see suvi osutub murdeliseks perioodiks,» ütles Harri Tiido, Eesti suursaadik Afganistanis. Loodetakse, et tekib olukord, kus Talibanil pole enam puhkealasid.

«See operatsioon on seni kulgenud positiivselt, aga 20. augustini (Afganistani valimispäevani – toim) on kahtlemata veel natuke aega,» märkis ka kaitseministeeriumi operatsioonide ja kriisireguleerimise osakonna juhataja Riho Rõngelep. «Neid tulemusi me näeme valimiste toimumise ajal.»

Eesti sõdurid Afganistanis

•    Praegu on Eesti Afganistani läkitanud kaks kompaniid. Mõlemad Helmandi provintsi, mida peetakse kogu selle riigi kõige ohtlikumaks piirkonnaks. Seal peetakse kõige verisemaid lahinguid ja teatud piirkondades kuulub siiani kogu võim Talibanile.

•    Tavapärase rotatsiooni käigus kaks kuud tagasi välja pandud Estcoy-8 teenib Briti väejuhatuse all ja asub praegu Pimoni patrullbaasis.

•    Eile Tallinnast spetsiaalselt Afganistani valimiste turvamiseks teele saadetud Estcoy-E läheb Ameerika Ühendriikide väejuhatuse alla ning hakkab koos nendega tegutsema Garmsiri ja Nawa piirkonnas.

•    Briti väejuhatuse all võitleb Helmandis umbes 5000 sõjaväelast, nende seas ka umbes 150 eestlast ja 700 taanlast. USA väejuhatuse all on umbes 4500 võitlejat. Neile lisandub pea sama palju tagalatöötajaid.

Tuleval aastal Eesti panusehüppeid ei plaani

Nii palju Eesti Vabariigi sõdureid kui Estcoy-8s ja Estcoy-Es kokku pole korraga rindel olnud alates Vabadussõjast. Afganistani kõige hullema piirkonna mõlemal suur­operatsioonil kompaniiga esindatud Eestist on saanud NATO rahvusvahelistesse julgeolekuabijõududesse ehk ISAFisse oma rahvaarvu kohta kõige ulatuslikumalt panustav riik.

«See ei ole olnud meie eesmärk,» ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo möödunud nädalal Eesti uut Afganistani kontseptsiooni tutvustanud teabetunnil. «See on asjaolude kokkusattumus.»

Lisakompanii ehk Estcoy-E missiooni tarbeks leiti mehed tuleval aastal NATO kiirreageerimisjõududes osalemiseks valmistuvate kaitseväelaste seast. Raha nende palkadeks saadi eelarverealt, mis esialgu oli mõeldud välja saatmata jäänud Iraagi-üksusele. Ülejäänu osas toetab Eestit USA.

«Me teeme seda täies teadmises, et see panus on ühekordne, piiratud ja valimiste turvamisele suunatud,» rõhutas Aaviksoo, meenutades, et sõdureid saadavad juurde ka paljud teised ISAFis osalevad riigid. Näiteks Soome läkitab Afganistani senisele 90 sõdurile lisaks umbes teist sama palju.

Ka kaitseministeeriumi operatsioonide ja kriisireguleerimise osakonna juhataja Riho Rõngelep kinnitas, et tuleval aastal, kui Afganistan peab parlamendivalimisi, pole Eestil kavas sinna lisaüksusi läkitada. «Eelkõige ootame, et sellesügisesed valimised toovad endaga kaasa ka teatava muutuse julgeolekuolukorras,» selgitas ta.

Rõngelep meenutas, et tuleval aastal on Eesti kaitseväelased NATO kiirreageerimisjõudude valmisolekus. Mis tähendab, et Afganistani lisaüksust läkitada oleks juba inimressursi poolest väga keeruline.

Valimiste ajaks saadetavad lisajõud teenivad Afganistanis juulist detsembrini arvestusega, et valimiste esimene voor 20. augustil ei pruugi jääda viimaseks. Ühtekokku kasvavad tol perioodil NATO jõud 3000 sõduri võrra. Lisaks suurendasid näiteks USA ja Austraalia üsna hiljuti oma püsivalt Afganistanis teenivaid vägesid vastavalt 17 000 ja 500 sõduri võrra.

Rõngelepa sõnul on positiivne ka see, et mitmed araabia riigid on otsustanud Afganistanile appi tulla. «Need riigid on muidugi palunud end nimeliselt mitte mainida seoses kodumaise olukorraga,» lisas ta. «Aga nende seotus selle piirkonnaga on suurenenud.» (PM)