/nginx/o/2013/07/05/1875160t1h10ce.jpg)
/nginx/o/2009/07/09/205051t1he2d2.jpg)
Eestis lahkumisvisiidil olev NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer tunnistas täna alliansi heitlikku suhet Venemaaga ning tõdes, et jätkuvalt tekitab erimeelsusi NATO ja Venemaa vahel Gruusia küsimus.
NATO lahkuv peasekretär tunnistas heitlikku suhet Venemaaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma ei pea NATO ja Venemaa suhet probleemseks,» ütles Scheffer. Ta lisas samas, et alliansi suhe Venemaaga on heitlik - ühtedes küsimustes tehakse koostööd, osades küsimustes valitsevad erimeelsused.
Scheffer tõi NATO ja Venemaa vahelise erimeelsuse näitena Gruusia konflikti, mille käigus Venemaa Gruusiasse tungis. Koostöövõimalusi Venemaaga nägi ta aga terrorismi vastu võitlemises ning ka Afganistani ülesehitamisel.
Afganistani sõjalise missiooni lõppu ei tahtnud Scheffer ennustama hakata. Ta tõdes vaid, et see on «ettenägematu».
Schefferi sõnul on NATO sõjaline kohalolek riigis vajalik seetõttu, et sealset ühiskonda üles ehitada. «Afganistani julgeolek on seotud ka julgeolekuga Eestis ja julgeolekuga Belgias, kus mina elan,» märkis ta.
Kadriorus täna Schefferiga kohtunud president Toomas Hendrik Ilves andis 1. augustist ameti maha panevale NATO peasekretärile üle alliansile ja selle liikmesmaadele osutatud teenete tunnustamiseks Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi.
«Te olete teinud suurt ja tulemuslikku tööd NATO peasekretärina ning teie näol on Eestil olnud liitumisjärgsetel aastatel hea sõber ja liitlane,» ütles Ilves. «Samuti olete kinnistanud põhimõtet, et NATO-s ei ole suuri ja väikeseid, vanu ja uusi liikmeid, vaid NATO-s on kõik võrdsed liikmed.»
Eesti riigipea ja NATO peasekretär pidasid tänasel kohtumisel oluliseks, et alliansi liikmed panustaksid nii sõjaliselt kui ka tsiviilprojektidega välismissioonidesse ja eriliselt just Afganistani, kuid samal jääb väga tähtsaks ka NATO enda territooriumi kaitsmine, milleks valmisolek peab olema nähtav, usutav ja seeläbi heidutav, teatas presidendi kantselei.
«Rõhutades välisoperatsioonide olulisust ei saa me teha mööndusi enda territooriumi julgeoleku suhtes ning vastupidi - 21. sajandi väljakutsed ei luba meil keskenduda vaid kohalikele probleemidele,» märkis Ilves.
Eesti riigipea ja NATO peasekretäri kohtumisel kõneldi ka alliansi uue strateegilise kontseptsiooni koostamisest.
Schefferi järel asub alliansi juhtima aprilli lõpus uueks peasekretäriks valitud endine Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen.
2002. aastal Eestis käies ütles Rasmussen, et tema esivanemad on pärit Eestist ning asusid Taani elama 19. sajandi lõpus.
«Oma suguvõsa ajalugu uurides selgus, et minu vanavanaisa oli 19. sajandil Tartu lähedal puiduärimees ja ta emigreerus 1890. aastate paiku Taani. Seetõttu on mul Eestiga väga isiklik suhe ja ma soovin, et teil läheks hästi,» ütles Rasmussen toona Tallinnas.