USA riigijuhid elavad rekordiliselt pikaealisteks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
93-aastaseks elanud USA president Ronald Reagan jõudis nooruspõlves näitlejakarjääri jooksul propageerida ka ebatervislikke eluviise ehk suitsetamist.
93-aastaseks elanud USA president Ronald Reagan jõudis nooruspõlves näitlejakarjääri jooksul propageerida ka ebatervislikke eluviise ehk suitsetamist. Foto: Picturepoint/SCANPIX

Selle nädala algul siit ilmast une pealt lahkunud Robert McNamara, üks ameeriklaste Vietnami sõja peaarhitekte, juhtis 93-aastaseks elades tähelepanu tõsiasjale, et USA kõrged riigijuhid kalduvad vastu pidama kõrge vanuseni.




Ameerika 41. president George H. W. Bush sai eelmisel kuul 85, kusjuures seda sündmust tähistas ta samamoodi nagu oma 75 ja 80 aasta sünnipäeva – langevarjuhüppega.



39. president Jimmy Carter on Bush seeniorist vaid aasta noorem ning jätkab samuti aktiivset tegutsemist, eriti Iisraeli-kriitikuna. Näiteks mullu detsembris külastas ta Süüriat, kus kohtus nii president Bashar Assadi kui ka Hamasi liidritega.



Kuu varem tahtis Carter teha visiiti Zimbabwesse, et uurida sealset inimõiguste olukorda, kuid diktaator Robert Mugabe ei lubanud teda üle piiri.



40. president, ameeriklased NSVLi vastases pikas külmas sõjas võiduka lõpuni viinud Ronald Reagan elas samuti 93-aastaseks nagu McNamaragi, kes pidas Vietnami sõja ajal kaitseministri ametit nii John F. Kennedy kui ka Lyndon B. Johnsoni administratsioonis. Tõsi, viimased kümme aastat kannatas Reagan ravimatu Alzheimeri tõve all.



Varahommikune kriis


93-aastaseks elas ka Gerald Ford, kes võttis ameti üle Richard Nixonilt, ainsalt ametist lahkunud presidendilt. Water­gate’i afääriga kurikuulsaks saanud Nixon suri 81-aastaselt ajurabandusse.



1960ndate kahe presidendi elu jäi siiski märgatavalt lühemaks kui nende järeltulijail. Lyndon B. Johnson suri 64-aastasena südameatakki ning tema eelkäija John F. Kennedy eluküünla kustutasid kõigest 46. eluaastal mõrtsuka kaks kuuli.



Kuid ajaloos veel kaugemale tagasi minnes ilmneb, et Dwight Eisenhower elas 78-, Harry Truman 88- ja Herbert Hoover 90-aastaseks.



USA presidentide pikk eluiga on üksjagu üllatav, sest väidetavalt on nende amet maailma kõige pingelisem, nõuab rohket reisimist ja eeldab pikki tööpäevi ega luba isegi öösel end päris vabaks lasta. Sest nagu märkis Hillary Clinton demokraatide presidendikandidaadiks pürgides: valmis tuleb olla ka varahommikul kell kolm maailmas kriise lahendama.



Igatahes ületab USA riigipeade keskmine eluiga märkimisväärselt maa keskmist eluiga 78 aastat. USA mehed elavad keskmiselt veelgi vähem, 75-aastaseks. (Võrdluseks: Eesti hoiab maailmas keskmise eluea pikkusega 72,3 aastat 86. kohta; USA-le kuulub 30. koht; seda pingerida juhivad Andorra ja Jaapan 82 aastaga.)



USA riigipeade üllatavalt pikka eluiga uurinud patoloog Ed Uthman seletab seda tõsiasjaga, et paljud neist on teinud noorena sõjaväelist karjääri, mis eeldab iseenesest sitket tervist. (Ettevaatust, Bill Clinton ja Barack Obama: te pole teeninud sõjaväes!)



Teiseks on nad enamasti pärit heal järjel peredest, nagu näiteks Bushid, kellel on alati leidunud võimalus saada heal tasemel meditsiiniabi.



Kuul tõenäolisem kui vähk


Ja mõistagi on USA presidendi päralt ilmselt maailma parimad arstid ja aparaadid.


Igatahes on neil palju väiksem tõenäosus surra vähki kui hukkuda kuuli läbi. USA presidentidest on vähk viinud hauda üksnes Ulysses S. Granti, kes puhkab mausoleumis New Yorgis Hudsoni jõe kaldal. Kuigi tuleb tunnistada, et lisaks on kolm presidenti saanud vähivastast ravi.



Mõrtsukad on tapnud neli riigipead, lisaks Kennedyle Abraham Lincolni, James A. Garfieldi ja William McKinley.



Ent pikk eluiga ei iseloomusta vaid selle sajandi presidente. USA viie kõige esimese presidendi keskmine eluiga küündis 19. sajandi algul nii kõrgele nagu 83 aastat.



Pika elueaga paistavad silma ka mitmed teised USA tippriigimehed peale presidentide. Nixoni aja legendaarne välisminister Henry Kissinger on 86 ning jätkab innukat niiditõmbamist äris ja poliitikas – näiteks pani ta kokku initsiatiivgrupi, kes püüab võita 2018. või 2022. aasta jalgpalli MM-turniiri korraldamise USA-le.



Aktiivset tegutsemist jätkavad ka näiteks Reagani aja välisministrid, 88-aastane George Schultz ja 84-aastane Alexander Haig, Clintoni välisminister, 83-aastane Warren Christopher ja Carteri asepresident, 81-aastane Walter Mondale.



Pika elueaga


•    93 – Ronald Reagan, suri 2004


•    93 – Gerald Ford, suri 2006


•    90 – John Adams, suri 1826


•    90 – Herbert Hoover, suri 1964


•    88 – Harry Truman, suri 1972


•    85 – James Madison, suri 1836


•    83 – Thomas Jefferson, suri 1826


•    81 – Richard Nixon, suri 1994


•    80 – John Quincy Adams, suri 1848



Huvitav fakt


•    16 esimese loomulikku surma surnud USA presidendi keskmine vanus oli 73,5 aastat.


•    16 viimati loomulikku surma surnud USA presidendi keskmine vanus oli 65,5 aastat.


Allikas: Ed Uthman


Tagasi üles