/nginx/o/2009/07/14/207112t1hc34d.jpg)
Vene välisministeeriumi kinnitusel ei too Ühendriikidega sõlmitav tuumaarsenali vähendamise leping kaasa karmimate sanktsioonide kehtestamist Iraanile.
Venemaa ei poolda uusi Iraani sanktsioone
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pole mingit põhjust neid kahte teemat siduda või eeldada, et kui Ühendriikidega strateegiliste ründerelvade piiramisel edu saavutatakse, on Venemaa Iraani sanktsioonide karmistamisel koostööaltim,» ütles anonüümseks jääda soovinud allikas Interfaxile, vahendas Reuters.
Siiski kinnitas allikas, et Venemaa annab oma panuse rahvusvahelistesse jõupingutustesse, mille eesmärk on veenda islamivabariiki oma vastuolulisest tuumaprogrammist loobuma. Seejuures on Venemaal ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikmena vetoõigus ja Moskva on seda varem mitmeid kordi kasutanud, kui riigid on hääletanud Iraani võimalike sanktsioonide üle.
USA president Barack Obama on lubanud muuta tuumarelvastuse vähendamise oma presidentuuri üheks keskseks küsimuseks. Selle oluliseks eelduseks on aga 1991. aastal Moskvaga sõlmitud, kuid selle aasta detsembris aeguva USA-NSV Liidu strateegiliste relvade vähendamise lepingu (START) uuendamine.
Möödunud nädala alguses leppisid USA ja Venemaa kokku, et seitsme aasta jooksul vähendatakse uue relvastuse kärpimise lepingu raames tuumalõhkepeade arvu 1500-1675ni. Praegu olemasoleva tuumaarsenali suurus on USA hinnangul 2009. aasta seisuga Ühendriikidel umbes 2200 ja Venemaal 2790 lõhkepead.
Kuigi Vene Föderatsiooni president Dmitri Medvedev ja Obama kinnitasid, et uue lepingu osas on jõutud põhimõttelisele kokkuleppele, pole vastavat lepingut veel sõlmitud.