/nginx/o/2009/07/14/207163t1h9a36.jpg)
Libeeria ekspresident Charles Taylor on esimene Aafrika riigipea, kellel tuleb Euroopas kohtu ette astuda ning anda aru sõja- ja inimsusvastastest kuritegudest.
Libeeria sõjaroimarist ekspresident astus kohtu ette
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne-Aafrika riigi endine riigipea on viimaste aegade kurikuulsamaid sõjaõhutajaid, keda peetakse peasüüdlaseks piirkonda viimastel aastakümnenditel tabanud verevalamistes, vahendas AFP.
ÜRO Haagi sõjakuritegude tribunalis uuritakse roimasid, mis pandi toime Sierra Leones, kus praegu 61-aastane Taylor toetas kodusõjas mässulisi ja rikastus piirkonna rikkalike maavarade ning relvaäri arvel. 1991-2001 hukkus sõjategevuse tulemusena hinnanguliselt 120 000 inimest.
Endist riigipead süüditastakse viies inimsusevastases kuriteos, viies sõjakuriteo episoodis ja ühes tõsises rahvusvahelise humanitaarseaduse rikkumises. Muu hulgas süüdistatakse teda mõrvas, vigastuse tekitamises, vägistamises, seksuaalorjuses ja lapssõdurite värbamises.
Taylor nimetas talle täna esitatud süüdistusi sõjaroimade ja inimsusevastaste kuritegude kohta valelikeks kuulujuttudeks.
«On üsna uskumatu, kuidas mind on nõnda kirjeldatud,» ütles Taylor, kelle sõnul seostatakse teda vägistamiste ja mõrvadega prokuröride «valeinformatsiooni, valede ja kuulujuttude» tõttu.
«Ma pole neist keegi, pole kunagi olnud ja ei saa kunagi olema,» lisas Taylor, kes viitas tunnistajapingis asjaolule, et ta on 14 lapse ja lapselapse isa ning vanaisa, vahendas CNN News.
Tema 1989. aastal Libeerias algatatud mässu tulemusel hukkus vähemalt 200 000 inimest ning üle miljoni oli sunnitud vägivalla tõttu kodudest põgenema. Siiski lootsid libeerlased, et Tayloril õnnestub pärast kodusõda riigis kord tagada ja nii valiti ta 1997. aastal riigi presidendiks, kuid vaenutegevust see ei lõpetanud. Samuti tõi autoritaarne režiim kaasa sotsiaal- ja majandusstruktuuride kokkuvarisemise ning tohutud inimkannatused.
Taylor kuulutati rahvusvaheliselt tagaotsitavaks juba oma ametiajal. 2003. aastal esitas ÜRO Sierra Leone erikohtu prokurör Taylorile süüdistuse ning rahvusvaheline kriminaalpolitseiorganisatsioon Interpol kuulutas ta inimsuse vastaste kuritegude tõttu samuti tagaotsitavaks.
Riigipea põgenes küll sõbralikku Nigeeriasse, kus elas mitu aastat enne kui ta arreteeriti. Kuigi esialgu keeldusid riigipea puutumatusele viidanud Nigeeria võimud Taylorit välja andmast, otsustas president Olusegun Obasanjo lõpuks rahvusvahelisele survele järele anda ja sõjaroimari tagasi Libeeriasse saata.
Hiljem viidi ta Sierra Leonesse ja võeti ÜRO sõjakuritegude tribunali valve alla. Möödunud aastal otsustas maailmaorganisatsioon Taylori Sierra Leone pealinnast Freetownist Haagi viia, sest nende hinnangul kujutas mees jätkuvalt ohtu rahvusvahelisele rahule ja piirkonna julgeolekule.