Eile tegi ajalugu uue koosseisu avaistungit pidanud Euroopa Parlament, valides presidendiks Poola konservatiivi Jerzy Buzeki.
Buzek valiti europarlamendi presidendiks ootamatult üksmeelselt
15. juuli 2009, 08:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Buzek on esimene nii tähtsale esinduskohale tõusnud idaeurooplane. See, et poolakast saab järgmine europarlamendi president, oli parlamendi värskel koosseisul selge juba mõnda aega enne hääletust.
Tänavused eurovalimised võitnud konservatiivid ja nende järel teise tulemuse saanud sotsid leppisid üsna pea pärast kohtade jaotuse selgumist kokku, et esimesed kaks ja pool aastat peab presidendiametit konservatiivist Buzek ning järgmised kaks ja pool sotside esindaja.
Eile hommikul sosistati Euroopa Parlamendi Strasbourgi koridorides lootusrikkalt, et Buzek läheb tõenäoliselt läbi esimese hääletusringiga. Tulemust, mille järgi toetab Poolat 736-kohalise esinduskogu saadikust tervelt 555, aga ei oodatud.
Võit Ida-Euroopale
Ühtekokku osales presidendivalimistel 713 eurosaadikut. Lisaks Buzeki poolehoidjatele leidus ka 89 inimest, kes toetas tema ainsat vastaskandidaati, Rootsi vasakpoolset rohelist Eva-Britt Svenssonit, ning 69 hääletussedeli rikkujat.
Tulemuste selgumise järel peetud kõnes meenutas Buzek, kuidas ta omal ajal unistas palju vähemast – vaba Poola parlamendisaadikuks saamisest.
Värske europarlamendi president rõhutas, et see on märk kogu Ida-Euroopale – Eestile, Lätile, Leedule ja teistele – miljonitele, kes ei alistunud pikaajalisele diktatuurile. «Nüüd ei ole enam teid ja meid, see on meie ühine Euroopa,» ütles ta, pöördudes ka Lääne-Euroopa kolleegide poole.
Sümboolse žestina kinkis luterlasest Buzek oma katoliku usku Saksa konservatiivist eelkäijale Hans-Gert Pötteringile väikeste ja rõhutute kaitsepühaku Püha Barbara kuju.
Kaunid sõnavõtud
Üleval lainel jätkasid ka peaaegu kõik Buzeki järel sõna saanud saadikuühenduste juhid.
Buzeki prantslasest fraktsioonikaaslane Euroopa Rahvapartei ühendusest Joseph Daul rõõmustas selle üle, et europarlament pole ida ja lääne vahel lõhenenud. Sakslasest sotside liider Martin Schulz arvas, et kuigi ajaloolise momendi mõttega tuleb käia ümber ettevaatlikult, peab Buzeki valimise momendi ometigi selliseks tunnistama.
Samas vaimus kiidusõnadega jätkasid ka liberaalid, rohelised, Briti konservatiivid ja isegi kommunistid. Sapisema etteastega sai hakkama vaid Briti euroskeptikute esindaja Nigel Farage, kes võrdles Euroopa Liitu Nõukogude Liiduga ning pani selle pealesurumist süüks ka aastaid Poola vabadusvõitlusega seotud olnud Buzekile.
Jerzy Buzek
• Sündis 3. juulil 1940.
• 1980. aastast Poola ametiühingust põrandaaluseks üldrahvalikuks vastupanuliikumiseks paisunud Solidaarsuse liige, selle esimese saadikute kongressi juhataja.
• Pärast 1981. aastat oli tegev Solidaarsuse põrandaalustes struktuurides.
• Kauaaegne ülikooli õppejõud, tehnoloogiaprofessor.
• On kuulunud Poola seimi ning pidanud selle riigi peaministri ametit aastatel 1997–2001.
• Euroopa Parlamendi liige 2004. aastast, kuulus tööstus- ja teadusuuringute komisjoni ning keskkonnakomisjoni.
• Dortmundi, Souli ja Isparta ülikooli ning Sileesia ja Opole polütehnikumi audoktor.