Kolm kuud Marsi kapslis olnud pääsesid välja

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Katsealune väljumas Marsi-lendu imiteerinud kapslist
Katsealune väljumas Marsi-lendu imiteerinud kapslist Foto: ITAR-TASS/ScanPix

Kuus katsealust pääsesid välja kapslist, kuhu nad pandi kolm kuud tagasi Marsi lendu imiteerivatesse oludesse elama.

Katse tehti Moskva lähistel asuvas Vene teaduste akadeemia bioteaduse uurimiskeskuses, edastab AP.

550 ruutmeetri suurusse kapslisse suleti 105 päevaks neli venelast, üks sakslane ja üks prantslane.

«Katse oli edukas,» kuulutas selle projektiga seotud kosmonaut Sergei Rjazanski.

Marsilennu olusid imiteerivas keskkonnas uuriti muu seas ka seda, kuidas pikka aega kestev lend meeste psüühikat ja organismi mõjutab.

Kuuik oli eristatud nii nagu tavaliselt kosmoselendudel ollakse. Kuigi kapsel oli maa küljes kinni, harjutati siiski Marsile maandumist ning lahendada tuli kümneid erinevaid kujutletavaid ohuolukordi.

Ka suhtlus kapsli ja lennujuhtimiskeskuse vahel oli nagu päris.

Saksa insener Oliver Knickel kirjutas seal peetud päevikus, et ajataju kadus täiesti.

Meelelahutuseks olid katsealustel kaasas sülearvutid, raamatud ja muusika DVDd. Ka kasvatasid nad seal salatit, kaalikaid ja rediseid.

Katse oleks katkestatud ainult siis, kui keegi oleks tõsiselt haigestunud. Väiksemad probleemid aga said lahendatud, sest meeskonda kuulusid ka venelasest arst ja füsioterapeut.

Järgmisel aastal on plaanis teha veelgi pikemat aega kestev kapslikatse. See kestab siis 520 päeva ja vastab tegelikule ajale, mis kulub  Marsile ja sealt tagasi lennuks.

Vene uuringukeskus viis Marsi-katse läbi koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA).

ESA ja NASA arvates võib Marsi-lend 30 aasta pärast teoks saada. Punane planeet asub Maast 55 miljoni kilomeetri kaugusel.

Märksõnad

Tagasi üles