Hariduse ja seniilsuse vahelisi seoseid otsinud uuringus osales üle 400 nunna. Teadlaste sõnul olid vanad orduõed heaks uurimismaterjaliks tänu sellele, et on koos täpselt samasugustes tingimustes elanud aastakümneid.
442 nunnast 104 ilmutas dementsuse märke. 92-l neist oli madal haridustase. Sellega leidsid uurijad kinnitust oletusele, et need, kes noorena vähem koolis käivad, võivad vanuigi suurema tõenäosusega sattuda raskustesse end ümbritseva maailma tajumisel. Lisaks selgus, et väiksema tõenäosusega jäid seniilseks ka kloostris vastutavaid kohti pidanud nunnad.
Erharda Baueri nimelise nunna sõnul nõustusid nad teadlastega koostööd tegema soovist aidata teadust ja sellega ka inimesi.