Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam avaldas veendumust, et Euroopa suhtumine Iraani peab muutuma.
Kelam: Euroopa suhtumine Iraani peab muutuma
15. juuli 2009, 20:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uue Euroopa Parlamendi täiskogu arutas esimese välispoliitilise teemana olukorda Iraanis, vahendas Kelami pressiesindaja.
Sissejuhatava sõnavõtuga esines eesistujariigi Rootsi välisminister Carl Bildt.
Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni nimel kõnelenud Tunne Kelami sõnul on Euroopa jaoks esmane järeldus see, et olukord Iraanis ei ole ja ei saagi olema enam endine.
«Probleem pole selles, et niinimetatud valimisi võltsiti seekord jämedamalt kui tavaliselt,» ütles Kelam. «Seekord tekitasid jõhkralt võltsitud valimised väljapääsu rahva protestiks diktaatorliku režiimi vastu, mida välisvaatlejad ei osanud ega suutnud ette näha.»
Tunne Kelami arvates on tähtis aru saada, et Euroopa suhtumine Iraani ei saa jääda endiseks.
«Olukord meenutab mulle seda, mis juhtus kahekümbe aasta eest Ida-Euroopas,» kinnitas Kelam.
«Sel ajal, kui Lääne valitsused olid valmistunud kauaaegseks pragmaatiliseks kooseluks Nõukogude totalitarismiga, muutusid äkki miljonid kommunistliku diktatuuri pantvangid aktiivseks, astusid režiimi vastu välja ning viimane varises ootamatult kokku,» leidis Kelam.
Eesti saadiku sõnul on Euroopa Liidu valitsused olnud liialt kõhklevad reageerimaks Iraani võimude kuritegudele oma kodanike vastu.
«Kui me tahame tõsiselt seista Iraani kodanike õiguste eest, siis peame olema valmis tegema režiimile reaalset valu,» ütles Kelam.
Elementaarne oleks Kelami meelest teha võimatuks Iraani juhtide reisid Euroopa Liidu riikidesse ning kutsuda ajutise žestina Iraanist ära diplomaatilised esindajad demonstreerimaks, et Euroopa Liit võtab rahumeelsete meeleavaldajate tapmisi ja arreteerimisi tõsiselt.
Carl Bildt reageeris oma lõppsõnas Kelami kõnele, märkides, et Ida-Euroopa ajaloolised kogemused pakuvad väärtuslikku ainet uute taoliste olukordade käsitlemiseks.